Seekord andis Bioneerile intervjuu roheliste erakonna ajalehe „Kortsleht“ toimetaja Toivo Ellakvere.

KATRIN: Kellele on ajaleht „Kortsleht“ suunatud?

TOIVO: Algselt oli Kortsleht suunatud rohelise erakonna info vahendamisele, sinna lisandusid juurde muud üldhuvitavad teemad (ökomess, säästupirn) ja persoonilood inimestega. Kuiva ja ametliku info lugemine ei huvita ju kedagi.

KATRIN: Kuidas Sina "Kortslehte" tegema sattusid?

TOIVO: Selle aasta alguses arvas olemasoleva toimetajatetiim, et oleks vaja paberlehe juurde ka veebilehte. Pidasin jõudumööda hoolt selle eest et veebi tekiks juurde arvamuslugusid. Tagasi vaadates on see päris kirju teemadepunt:
http://kortsleht.ee/ralf-siig-kuidas-olla-aus-%28roheline%29-poliitik
http://kortsleht.ee/toomasleib-vali-uus-pirn
http://kortsleht.ee/tanelraja-tarbija-valikutest-lambid
http://kortsleht.ee/kodanik-ja-politsei
http://kortsleht.ee/arengufond_neivelt
http://kortsleht.ee/arengufond

KATRIN: Millisena Sa näed "Kortslehe" tulevikku?

TOIVO: Näen Kortslehel tulevikku veebiajakirjana, mis kajastaks MTÜ-de tegemisi. Paljud MTÜ-d tegelevad keskkonnahoolekandega. Teised ajavad oma piirkondliku asja või teevad midagi muud huvitavat. Kortsleht kajastaks, kes mida teeb, miks ja kuidas tegijatel läheb.

KATRIN: "Kortsleht" on poliitilise kallakuga leht. Kas poliitika on ka Sinu kirg?

TOIVO: Mis on poliitika? Ma ei ole poliitik, vaid kodanik, kes arvab et parem on oma arvamus välja öelda, kui see välja ütlemata jätta. Ma tahan elada mõnusas ja rahuolevas Eestis ning oma väljaütlemistega me pidevalt kodeerime ümber tuleviku Eestit. Tsiteerides Tolkineni: „Even the smallest person can change the course of the future.“

KATRIN: Kuidas on Sinu meelest Eestis lood keskkonnaalase info kättesaadavusega?

TOIVO: Alati võiks rohkem olla. Info avaldatakse sageli viimasel momendil ja öeldakse siis, et kohe-kohe on vaja otsus vastu võtta. Samasugune lugu on ka viimaste looduskaitsereformidega.

KATRIN: Kas Sinu meelest poliitika ja keskkond on ühendatavad?

TOIVO: Mina arvan et inimloom on osake loodusest, ja loodust koos inimesega peaks kaitsma. Kas metall on mittelooduslik, väljaspoolt loodust? Miks arvatakse et puit looduslikum materjal kui metall? Mulle väga meeldis see kirjatükk.
http://kortsleht.ee/peetersauter-inimkaitseala

KATRIN:  Kas Sinu meelest tuuakse Eestis keskkonnateemasid poliitikale ohvriks?

TOIVO: Eesti erakonnad pakuvad lihtsaid lahendusi, mida on hea lühilausetega kommunikeerida ja mille kasulikkuse saab igaüks endale kalkulaatori abil selgeks teha. Reform: „Alandame tulumaksu 1% võrra“. Keskerakond: „Igale pensionärile 500 krooni (nüüd vist juba rohkem?) aastas“. Isegi muidu nii arukad sotsid lajatavad ainult loosungiga: „Ei Jokile!“. Keskkonna- ja sotsiaalteemad on kompleksemad ning seal ei piisa loosungitest. Kindlasti on igas erakonnas olemas inimesi, kes valutavad südant nii Eesti pikemaajalise tuleviku kui ka keskkonnaprobleemide üle. Nende hääl ei kosta muu pröökamise seast lihtsalt välja.

KATRIN: Milline on Sulle kõige südamelähedasem keskkonnateema?

TOIVO: Arvan tõesti, et ei ole mõtet põlevkivi ahju lükata ja sellest elektrit toota. Kasutegur on väike ja saaste suur.

KATRIN: Kas Sa oled rohelise eluviisi ka oma igapäevasse ellu toonud? On Sul mõni oma nipp?

TOIVO: Mina lähtun sellest et vähem tarbida on igal juhul loodustsäästvam. Kui jätad midagi ostmata, siis jääb selle võrra ka mingi kaevandus ehitamata või sõidab üks tossav rekka vähem teedel.

KATRIN: Oled sa õnnelik inimene? Kui jah, siis millest sa positiivsust ammutad?

TOIVO: Ma ei tea, mis on õnn. Rahulolu igapäeva asjadega? See, et oled oma suuremad eesmärgid elus täitnud või vähemalt rühid nende poole? Mulle meeldib vaikus, siis on enda mõtted ka kuulda. Vaikust saab kuulata näiteks metsas või mere ääres. Vaikne on ka kodus, kui kõik elektroonilised vidinad välja lülitada. Öö või varahommik on samuti väga meeldiv aeg.

KATRIN: Milline oli viimane raamat, mida Sa lugesid?

TOIVO: Ma ostsin Lennart Mere "Hõbevalge", aga ma ainult sirvisin seda ühe korra. Mõned Nick Hornby raamatud on pooleli (näiteks „High Fidelity“). Loen rohkem ajakirju. Ka üldhuvi ajakirjad kirjutavad nüüd juba tuulikutest ja muudest keskkonnateemadest. Mõned lahendused, mis seal välja on pakutud ja mis aitaksid elektrit loodussäästvamalt toota, on päris ulmelised. Näiteks mõte ehitada elektrijaam, mis saaks energia tõusulainetest või lennutada kõrgele atmosfääri lohed, sest seal on tuulekiirus suurem ja kasutegur parem. Praegu scifi, aga 10 aasta pärast võib-olla reaalselt toimiv tehnoloogia.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta