Ringmajanduse poole liikumine on ülioluline, et kaitsta loodust, vähendada saastet ja saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Environment Agency, EEA) eile avaldatud infoleht rõhutab, et jäätmetekke vältimiseks tehtavate jõupingutuste kõrval on ka ringmajandusel tooraine hankimise protsessis märkimisväärne loodusliku mitmekesisuse kaitsmise ja suurendamise potentsiaal.

EEA infoleht (ENG) „Tugeva ringmajanduse kasu looduslikule mitmekesisusele avaneb uues vahekaardis“ analüüsib, kuidas ringmajandus saab vähendada ja mõnel juhul ümber pöörata looduslikule mitmekesisusele tootmise ja tarbimisega avaldatud mõju.

Paljud hiljutised hinnangud on väljendanud muret jätkusuutmatu tootmise ja tarbimise põhjustatud loodusliku mitmekesisuse kadumise ja ökosüsteemide vähenemise pärast Euroopas ja kogu maailmas. EEA uus infoleht rõhutab, et ringmajanduse rakendamine kaitseb looduslikku mitmekesisust, vähendades esmaste ressursside kasutamist, vältides reostust ja, mis kõige tähtsam, hankides toormaterjali loodussäästlikult.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark ütleb, et vajadus toidu, riiete, ehitusmaterjalide ja energia järele ei kao ning nende tootmiseks on vaja loodusvarasid. Seeläbi mõjutame maakasutust ning õhu- ja veekvaliteeti nii varumiskohal (põllul, kaevanduses) kui edasise töötlemise käigus. Vajadused suurenevad veelgi ning seeläbi kasvab surve ka uute alade kasutusele võtuks, mis omakorda avaldab mõju liikide elupaikadele ning ökosüsteemidele. 

„Elupaikade kadu on üheks olulisemaks mõjuteguriks bioloogilise mitmekesisuse vähenemisel. Mõju keskkonnale saab leevendada eelkõige vähendades igaühe tarbimist ning ressursside mitmekordse ringlussevõtu kaudu,“ selgitab Kark.

EEA infolehe kohaselt tuleb rohkem tähelepanu pöörata näiteks toidu, ehitusmaterjalide ja tekstiilmaterjali loodussõbralikumale hankimisele, kuna see võimendab ringmajanduse potentsiaali loodusliku mitmekesisuse kadu vähendada või isegi ümber pöörata. Sellised tavad on näiteks vetikate kasutamine loomasöödana või põllukultuuride väetamiseks, vee ringlussevõtt rohekatustelt ja agrometsanduse tootmismeetodite kasutamine tekstiilitööstuses. Selline loodussõbralik hankimine tuleb lisada ringmajanduse abinõude traditsioonilisse vähendamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu nimekirja, märgib EEA.

Jäätmetele ja kasutatud asjadele tuleb anda uus elu. „Jäätmete ladestamine peaks olema viimane variant ning jäätmetekke vältimine esimene,“ lisab Kark eelpool väljatoodule. Tema sõnul on ehitusvaldkonnas nt üheks võimaluseks põlevkivituha kasutamine teede ehituses, olgugi et täna ei pruugi olla see veel kõige kulutõhusam lahendus ehitaja ja tellija jaoks, kuid see on parem variant keskkonna jaoks. Samuti aitab kestlikule loodusvarade kasutamisele kaasa mulla- ja veekvaliteeti säilitavate ning kliimamuutusi arvestavate majandusvõte kasutamine põllul ja metsas.

Poliitikakujundajad, ettevõtted ja kodanikud saavad ringmajanduse loodusele kasutoovamaks muutmisele kaasa aidata. Poliitikakujundajad peavad kujundama poliitika, mis tagaks ringmajanduse meetmete ja loodusliku mitmekesisuse tugeva lõimimise kaupade ja teenuste kogu elutsükli jooksul. Ettevõtted peavad uuendusi arendama ja täiustama, pöörates tähelepanu toote eluea pikendamisele, saaste vähendamisele ja kestlikule materjalihankele. Tarbijad saavad vähendada üldist tarbimist ja teha loodussõbralikumaid valikuid. Pelgalt toitumistavade muutmine võib aidata parandada maakasutust ning vähendada veetarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet, märgib EEA infoleht.

 

Et muuta tarbimine Euroopas kestlikuks, on vaja rohkem ringmajanduse meetmeid

 

Üks peamisi kliimamuutuste, loodusliku mitmekesisuse vähenemise ja reostuse põhjustajaid Euroopas ja mujalgi on jätkusuutmatu tarbimine. Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Environment Agency, EEA) täna avaldatud kahe infolehe kohaselt on tootmise tõhustamine keskkonnamõju vähendanud, aga sellest üksi jääb Euroopa tarbimise kestlikule tasemele viimiseks väheks. Vajalik on tarbimisharjumuste sügavam ümberkujundamine.

EEA infolehed (ENG) „Kodumajapidamiste tarbimisest tulenev keskkonna- ja kliimasurve Euroopas avaneb uues vahekaardis“ ning „Kestliku ja ringtarbimise tingimused ja võimalused Euroopas avaneb uues vahekaardis“ analüüsivad Euroopa tarbimismahtude arengut ning uurivad võimalusi muuta kodumajapidamiste tarbimine korduvkasutavamaks ja kestlikumaks.

 

Kodumajapidamiste tarbimine

 

EEA analüüs näitab, et kodumajapidamiste tarbimisharjumustest tulenev keskkonnamõju ajavahemikus 2000 – 2019 märkimisväärselt ei muutunud: kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkogused küll vähenesid, aga maa-, tooraine- ja veekasutus suurenes või jäi suhteliselt samale tasemele. Samal ajavahemikul kasvas majapidamiste tarbimine Euroopa Liidus 26%, kusjuures umbes kolmveerand kulutustest läks toidule, eluasemele ja teenustele.

EEA infoleht rõhutab, et Euroopa praegune tarbimissuundumus pole kestlik, kuna tootmise väärtusahela tõhususe kasv ei tundu olevat piisav, et pikemas vaates kasvavat tarbimist kompenseerida. Paljud ökosüsteemid on juba praegu nende taastumisvõimet ületava surve all.

 

Kestlik ja ringtarbimine

 

EEA Euroopa kestliku ja ringtarbimise tingimusi ja võimalusi käsitleva infolehe väitel võib rohkem korduvkasutust, vähem jäätmeid ja paremini hoitud looduslikku mitmekesisust hõlmav ringmajandus tarbimise negatiivset mõju märgatavalt vähendada. See eeldab tugevaid poliitikameetmeid, uusi ärimudeleid ja tarbimisharjumuste muutmist.

Konkreetsemalt kirjeldatakse EEA infolehes, et surve ja mõju vähendamist on võimalik saavutada järgmiste meetmetega:

  • tarbimise suunamine toodetele ja teenustele, mis kasutavad taastuvaid ja ringlussevõetud ressursse või vähem tooret;
  • vähem tarbimist, näiteks toote pikema eluea või jagamismudelite abil, mis võivad vähendada nõudlust uute toodete järele;
  • ringja tootedisaini arendamine, mis võimaldab pikemat kasutusiga ning lihtsamat parandamist, korduvkasutust ja ringlussevõttu.

EEA infolehtes kirja pandut kinnitab EEA Euroopa ringmajanduse ja ressursikasutuse teemakeskuse (European Topic Centre on Circular Economy and Resource Use, ETC/CE) üksikasjalikum aruanne avaneb uues vahekaardis.

Sarnased artiklid