Euroopa Komisjon avaldas täna värsked aruanded vee seisundi kohta Euroopa Liidus. Aruannetes kirjeldatakse viimase kuue aasta jooksul ELi veekogude seisundi parandamisel tehtud edusamme ning tuuakse välja peamised valdkonnad, kus on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Aruanded sisaldavad väärtuslikku teavet ELi magevee- ja mereakvatooriumi seisundi ning selle parandamiseks ja üleujutusriski vähendamiseks võetud meetmete kohta.

Keskkonna, veemajanduse kriisivalmiduse ja konkurentsivõimelise ringmajanduse volinik Jessika Roswall:

„Meie veekogude seisund ei ole kiita ning meil tuleb tegeleda probleemidega alates reostusest ja veevarustusohtudest kuni ebapiisava valmisolekuni üleujutusteks. Peame suurendama jõupingutusi veemajanduse kriisivalmiduse parandamiseks. Puhas vesi ja usaldusväärne veevarustus on oluline nii kodanike kui ka meie keskkonna ja ettevõtete jaoks. Üle kolme neljandiku eurooplastest toetab veeprobleemide lahendamist ELi tasandil. Seega on meil selged volitused tegutseda. Sel aastal esitan tervikliku veemajanduse kriisivalmiduse strateegia, et käsitleda kõiki neid probleeme korraga ning suurendada kestlikkust, turvalisust ja konkurentsivõimet.“

Veepoliitika raamdirektiivi rakendamise aruanne

Veepoliitika raamdirektiivi rakendamise aruande kohaselt on liikmesriikidel üldiselt varasemast paremad teadmised ja seireandmed pinna- ja põhjaveekogude kohta. Samuti on suurenenud investeeringud ning paranenud on ELi veealaste õigusaktide kohaldamine, kuigi esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi. Ka enamiku põhjaveekogude kvantitatiivne ja keemiline seisund on jätkuvalt hea.

Siiski on vaja veel palju teha, et saavutada ELi magevee kvaliteedi ja kvantiteedi eesmärgid. ELi pinnaveekogude keskmine seisund on kriitiline: ainult 39,5%-l on ökoloogiline seisund hea ja ainult 26,8% puhul on hea ka keemiline seisund. See on peamiselt tingitud ulatuslikust saastumisest elavhõbeda ja muude toksiliste saasteainetega. Veepuudus ja põud on suurenev probleem peaaegu kogu ELis.

Üleujutuste direktiivi aruanne

Üleujutuste direktiivi rakendamise hindamine näitab, et üleujutusriske maandatakse varasemast tunduvalt paremini. Liikmesriigid on viinud oma tegevuskavade eesmärgid ja meetmed direktiiviga paremini kooskõlla ning kliimamuutustest tulenevaid probleeme on arvesse võetud.

Enamik kavasid ei sisalda siiski kvantitatiivseid eesmärke, mistõttu on raske teha järeldusi üleujutusriski maandamise tõhususe kohta. Sagedasemate ja tõsisemate üleujutuste tõttu Euroopas peavad liikmesriigid parandama oma planeerimis- ja haldussuutlikkust ning investeerima rohkem üleujutuste ennetamisse. Selle saavutamiseks on keskse tähtsusega ökosüsteemide taastamine ja looduspõhised lahendused, samuti valmisolekumeetmed, nagu varajase hoiatamise süsteemid ja teadlikkuse suurendamine.

Merestrateegia raamdirektiivi meetmeprogrammide aruanne

Merestrateegia raamdirektiivi käsitleva aruande kohaselt on tehtud mõningaid edusamme direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kehtestamisel ja rakendamisel, eelkõige seoses mereprügiga. Liikmesriike julgustatakse tegema rohkem, et saavutada kogu ELi mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund ning kaitsta kestlikult ressursibaasi, millest sõltub merega seotud majanduslik ja sotsiaalne tegevus.

Tagasisidekorje tulevase Euroopa veealase vastupanuvõime strateegia kohta

Lisaks aruannetele kuulutas Euroopa Komisjon välja tagasisidekorje, et anda sidusrühmadele võimalus jagada oma seisukohti ja aidata kujundada tulevast Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegiat. Tagasisidet saavad anda sidusrühmad kogu EList, sealhulgas veemajanduse valdkonnas töötavad üksikisikud. Konsultatsiooniprotsess hõlmab ka sidusrühmadele suunatud üritust, mis toimub 6. märtsil 2025.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta