Vastselt ametisse valitud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni esitles uut rohelist plaani: kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050, õiglaseks üleminekuks kulub 100 miljardit Eurot
Euroopa tõusvatest kliima-ambitsioonidest loodetakse tõuget seni ummikusse jooksnud Madriidi kliimakõnelustele.
 

Täna aset leidnud europarlamendi kohtumisel kuulutas Ursula von der Leyen välja oma rohelise ülemineku kava. The Guardianis avaldatud artiklis selgitas von der Leyen rohelise ülemineku kava loomise põhjuseid: on selge, et kliimapoliitika muutmisel viivitamiseks enam põhjust ei ole ja Euroopa peab võtma sihi saada kliimaneutraalseks kontinendiks 2050. aastaks.

Rohelise ülemineku eesmärki on toetanud 44 suurinvestorit kogumahuga 66 miljardit eurot. See peaks sillutama teed uutele innovatiivsetele keskkonda säästvatele tehnilistele lahendustele.

Üheks rohelise leppe osaks on järgmisel aastal käivitatav mehhanism, mis aitab lihtsustada süsinikuvabadele tehnoloogiatele üleminekut. Eesmärgiks on mahutada inovatsiooni ja uute tehnoloogiate rakendamisse 100 miljardi euro eest investeeringuid järgneva 7 aasta jooksul. Sellesse panustavad nii riikliku kui erasektori esindajad ja oma panuse lisab ka Euroopa Investeerimispank.

Euroopa uue plaani esitlemine langeb ajaliselt kokku praegu Madriidis toimuva COP 25 kliimaläbirääkimiste vooruga. Praegu hinnatakse toimuvaid kliimakõnelusi ummikusse jooksnuiks, uue plaani avalikustamises loodetakse anda kõnelustele uut hoogu ja lootust positiivseiks muudatusteks. Euroopa Liidu institutsioonide poolt avaldatud selge kurss peab andma konkreetsed sihid ka kliimakõnelustele.

Hetkel seisnevad Madriidis aset võtvate COP 25 kõneluste ees probleemid süsinikuheidetega kaubitsemise süsteemi üksikasjades. Tülid on tekkinud just eeskätt rikaste riikide, nagu Brasiilia, Saudi Araabia, Hiina ja India vahel, kes ei suuda kokku leppida kliimamuutusega kaasnevate kahjude kompensatsioonisüsteemi loomises.

Euroopa konkreetse seisukoha väljaütlemine on väga oluline. Üheks Pariisi leppe eesmärkide saavutamise tagasilöögiks on olnud USA praegune lahtiütlemine Pariisi kliimaleppest. Seega on tähtsustunud Euroopa Liidu roll kliimaleppe täitmisel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta