Läbiviidud uuringu kohaselt on koduostjate jaoks oluline, et nende tulevane eluase oleks nii rahakoti- kui ka keskkonnasõbralik. Koguni 60% inimestest A-energiaklassi kodust.

„Kui veel mõned aastad tagasi oli A-energiaklassi hooned ka uute ehitusprojektide seas pigem kallima klassi erandid, siis nüüd on nõudlus nende järele hüppeliselt kasvanud. Ka YIT Eesti neljast täna müügis olevast arendusest on kaks projekti kõrgeima energiaklassiga – Keilas Nurme tänaval elanikke ootav kortermaja ja Kristiines Luige tänavale kerkiv elamu,“ rääkis müügijuht Eva-Liisa Tamm.

Tema sõnul on nii Keila kui ka äsja müüki tulnud Kristiine arenduse üks parimaid omadusi see, et hooned saavad oma kütte ja tarbevee soojendamise maasoojuspumba abil ning elektrikulu aitab madalal hoida katusele rajatud päikesejaam.

„Meie uuring näitas, et 31% inimestest tahaks elada kodus, mille kütteallikaks on just maaküte. See on igati hea ja säästlik valik, sest maaküte tagab tänaste kaugkütte hindadega võrreldes 25-45% madalamad küttekulud. Maasoojuspump juhib maapinna sisse salvestunud soojusenergia hoone vesipõrandakütte- ja sooja tarbevee süsteemi – tänu sellele on korter talviti meeldivalt soe, aga suviti aitab maaküttel põhinev jahutus vähendada ruumides kõrgemaid temperatuure,“ rääkis Eva-Liisa Tamm.

Iga kolmas uuringus osalenu sooviks, et tema tulevane kodu ei tarbiks vaid elektrivõrgu pakutavat energiat, vaid toodaks ise särtsu katusele paigaldatud päikesepaneelidega.

„Meie Kristiinesse kerkiv nägus kvartal, kus leiab endale kodu 50 perekonda, saab selles osas olema väga hea näide. Lõuna-suunalistele katusepindadele paigaldatakse enam kui 150 päikesepaneeli, millega toodetakse ligi 60 000 kW/h päikeseenergiat aastas. See tähendab, et päikselisematel kuudel saavad elanikud pea kogu oma igapäevaeluks vajaliku elektri kohalikust jaamast ning päikesepaneelidest saadav energia aitab katta ka korterite jahutuse kulud. Kodu ülalpidamiskulud on seetõttu märkimisväärselt väiksemad,“ selgitas Tamm.

Uuringu kohaselt on madalad ülalpidamiskulud kodu valikul üks olulisimaid kriteeriume tervelt 89% eestimaalaste jaoks.

„Inimestel, kes ostavad endale kodu vanas majas, ei ole kõrgetest ülalpidamiskuludest üldjuhul pääsu. Kui maja on juba renoveeritud, on kommunaalide lahutamatu osa tõenäoliselt ka laenumakse katteks kogutav suur remondifondi kulu. Kui maja on alles remondiootel ja soojustus kehvapoolsem, siis löövad küttekulud külmaperioodil rahakotti üsna valusasti. Varem või hiljem tuleb selliste majade elanikel ka kallis renoveerimine käsile võtta,“ tõdes Eva-Liisa Tamm. 

Seetõttu vaatab üha rohkem inimesi tema sõnul uusarenduste poole. Tänu kaasaegsele ehitustehnoloogiale, hea soojapidavusega materjalidele ja moodsatele kütteseadmetele on küttekulud uutes hoonetes renoveerimata majadest sageli mitmeid kordi soodsamad.

„Ning mis põhiline – inimesed on väsinud sellest, et nad peavad 21. sajandil oma kodus külmetama. Olgu suvi või talv, inimesel peab olema kodus alati soe ja hubane olla,“ tõdes ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta