Sillamäe Soojuselektrijaam renoveeris neljast põlevkivikatlast ühe hakkepuidule, mis võimaldab ka tulevikus soojahinda madalal hoida. Investeeringu kogumaksumus on 4,2 miljonit eurot. Alustatud on teise põlevkivikatla ümberseadmestamist.

Keevkiht-tehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkepuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 MW.

„Me peame rakendama uusi energiaallikaid, uusi tehnoloogiaid ja kütuseid, uusi innovaatilisi lahendusi, et energeetikamaailmas edukalt tegutseda,” sõnas AS Sillamäe SEJ nõukogu esimees Tiit Vähi.

„See üleminek võimaldab meil täita rangemaid keskkonnanõudeid, kuid hoida ka soojuse hinda atraktiivsel tasemel. Hakkepuidule üleminek oli vajalik, ilma selleta Sillamäe Soojuselektrijaam keskkonnanõuete pärast varsti enam ei oleks tegutsenud,” lisas Vähi.

Katla ümberprojekteerimise tööd tegi Rantotek Oy Soomest. „Mitme partneri vahel valikut tehes leidsime partneri sealt, kus vastav kogemus on laiem,” ütles AS Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde.

Katla ümberseadistamise projektijuhiks oli Sillamäe SEJ ise.

Millist effekti annab üleminek biokütusele, selgitas Ago Silde:

- rahalisest küljest – põlevkivi põletamiseks peab elektrijaam ostma CO₂ saastekvooti ja maksma suuri keskkonnatasusid, hakkepuidu jaoks ei pea. Kuna elektrijaam on ka Sillamäe linna soojatootja, siis väljendub see soojusenergia odavamas MWh hinnas. Otsisime tarbija jaoks odavamat lahendust. Sillamäel on soojusenergia hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on odavuselt viies-kuues hind Eestis;

- keskkonnakaitseliselt – keevkihttehnoloogial põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO2 ja NOx heitmeid. Samuti on kordades vähem lendosakesi ehk tolmu;

- kohaliku toorme ärakasutamine – segametsa hakkepuit on Eesti päritolu, samuti saekaatri jäätmed. Elektrijaam hakib ise ja võtab vastu juba hakitud puitu.

Tiit Vähi sõnul kasutatakse eelistatult kodumaist kütet. Kuid Sillamäe sadama lähedus võimaldab hakkepuitu vajadusel ka sisse tuua. „Oleme planeerinud perspektiivseid kütusetarneid sadama laienevaid võimalusi arvestades – laevadega mistahes maailma punktist”.

„Esimese katla ümber ehitamisel tegutsesime selles mõttes ettenägelikult, et rajatavad seadmed oleksid kasutatavad terviklahendusele – tuhaärastus, keevkihi jaoks vajalikud liiva etteande seadmed, automaatika-, elektrivarustuse ja juhtimisseadmed,” sõnas Ago Silde. „Hakkepuidu ja turba vastuvõtt on nüüd olemas,” täiendas Silde.

Teise katla renoveerimine tuleb kõigi nende investeeringute tõttu odavam, umbes 2,5 miljonit eurot.

Eelpool nimetatud muutustega on Sillamäe SEJ vastavuses karmistuvate keskkonnanõuetega.

„Sillamäel on ammu tekkinud tugev tööstusklaster, kus on sadam, elektri ja soojuse koostootmine, suur keemiatööstuse ettevõte ja teised tootmisettevõtted. Kombijaam tasub just sellisest tööstuslikust loogikast lähtudes ennast ära ka suveperioodil säiluva soojusenergia nõudluse tõttu,” ütles Tiit Vähi.

Sillamäe soojuselektrijaama elektriline võimsus on 18 MW, soojuslik võimsus 97 MW. Katelde arv 4.

AS Sillamäe SEJ teised tegevusvaldkonnad: vesi ja kanalisatsioon (võrgupiirkond 60 km), maagaasiga varustamine (võrgupiirkond 1 km), elektrikaubandus üle Eesti, Sillamäe sadama ja terminalide taristu (klastri) arendamine.

AS Sillamäe SEJ kuulub kontserni Silmet Grupp koosseisu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta