Eile, 15. aprillil arutati Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkuse ja tähtaja üle Eestis. Kõneks tulid ka konkreetsemad probleemid ja vajadused näiteks transpordi-, energia- ja metsandussektoris ning lahenduste otsimisel rõhutati tervikpildi olulisust.

Arutelu oli ajendatud rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, millega soovitakse riigilt kiiremat tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Peaettekandega esines Riigikogus rahvaalgatuse eestkõneleja Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, kes rõhutas, et kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis 2035. aastaks võimaldaks meil rohepöörde tõmbetuultes laperdamise asemel ise seda protsessi juhtida. Ta tõi välja, et ühiskonna toetus kiiremale kliimaneutraalsuse saavutamisele on nii kõnealuse rahvaalgatuse kui ka viimase Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu näol olemas, samuti toetavad seda mitmed analüüsid.

“Varasem kliimaneutraalsuse saavutamine annaks tervele ühiskonnale julge sihi, erasektorile selge raamistiku ja elurikkusele suurema kaalu. Kliimaneutraalsuse poole liikumise üheks alustalaks on keskkonnaorganisatsioonide hiljuti valminud energeetikavisioonis kirjeldatud energia tootmise ja tarbimise vähendamine. Kui suudame Ida-Virumaale võimaldada uue minevikust lugupidava, ent samas tulevikku vaatava narratiivi, võime öelda, et pole kedagi üleminekus maha jätnud. Rohkem on tarvis veel demokraatlikumat arutelu, näiteks rahvakogudena. On teada, et informeeritud kodanikud on valmis kaalutlema ja heaks kiitma palju suuremaid samme keskkonnahoiu nimel, kui seda eeldavad neid esindavad poliitikud,” selgitas Vasser.

Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas oma kõnes juba varemöeldut, et Riigikogu keskkonnakomisjon toetab rahvaalgatuse vedajate ja toetajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu, leides, et edasilükkamine ei muuda seda mitte pelgalt keerulisemaks, aga ka kallimaks. Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi tõdes oma kõnes, et Eesti peaks põhimõtteliselt kliimaneutraalseks saama 2035. aastaks.

Lisaks toodi ettekannetes teravamalt esile muu hulgas vajadus kahandada raiesurvet ning mitte arvestada tööstusliku puidupõletamise kui taastuvenergiaga. Samuti toonitati vajadust vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest senisest veelgi progressiivsemalt. Näiteks peatada Eesti Energia õlitehase rajamine ja luua taristu, mis suunaks inimesi eelistama autode asemel keskkonnasäästlikumaid liikumisviise.

Rohkem infot:
Madis Vasseri kõne.
Riigikogu 15.04.21 tervikistung
Rahvaalgatuse info
Keskkonnaühenduste energeetikavisioon

Sarnased artiklid