Kliimaminister Yoko Alender kinnitas Rail Balticu Pärnumaa planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Aruandes on välja toodud meetmed, mis aitavad trassi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju leevendada.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 26. detsember 2024
- Foto: Rail Baltic terminali ehitus Ülemistel / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Minister Yoko Alenderi sõnul näitab aruanne, et Rail Balticu trassi kavandamine ja rajamine arvestab looduskaitseliste vajadustega.
„Rail Baltic loob kiire, mugava ja väiksema süsinikujalajäljega ühenduse Euroopaga. See on meile oluline nii inimeste, majanduse kui ka julgeoleku vaates. Lisaks on see heaks näiteks, kuidas loodus on suure taristuprojekti rajamisel hoitud,” märkis minister.
Riigikohus tühistas Rail Balticu Pärnumaa trassi 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid mõjusid trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale. Tänaseks on mõjud uuesti üle hinnatud ning trassi koridori asukohta varasema võrreldes mõnevõrra muudetud. Raudtee rajamisega kaasnevate mõjude leevendamiseks nii inimestele kui ka looduskeskkonnale töötati välja kokku ligikaudu kolmsada meedet, millega tuleb tulevikus arvestada.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine loob ühe eelduse maakonnaplaneeringu kehtestamiseks 2025. aasta esimeses pooles ja lähiaastatel ka Pärnumaa lõunaosas raudtee ehitamisega alustamiseks.
Uue aasta alguses küsitakse Vabariigi Valitsuselt heakskiitu Natura erandiks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks. Nendega nähakse ette mh metsistele uute elupaikade loomist, mängupaiku ümbritsevatele metsa-aladele, puhveralade kehtestamist ja rohevõrgustiku säilitamist. Hüvitusmeetmete tõhususe hindamiseks rakendatakse seiremeetmeid.
Rail Baltic saab olema kiire ja keskkonnasäästlik raudteeühendus, mis ühendab Baltikumi Euroopa raudteevõrguga.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta