Viimase 19 aasta jooksul on Euroopa Liit investeerinud Eestis iga inimese kohta 7500 eurot. Järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul on oodata veel üle kaheksa miljardi euro ehk 6000 eurot iga elaniku kohta. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu toetused moodustanud 3-4% Eesti SKPst. Samas suurusjärgus on tuge oodata ka käesoleval eelarveperioodil. Mida see Eesti majandusele tähendab?

Taristu ehituses on buumi oodata

Euroopa Liidu kõigi aegade suurim eelarve võeti vastu kriisist taastumise sildi all. Eestis jõuab raha majandusse aga juba siis, kui majandus on taastunud ja kriisieelne tootmismaht saavutatud. Pigem on tegemist täiendava hoo andmisega majanduse tõusufaasis. Siin tuleb ettevaatlik olla, et majandus üle ei kuumeneks.

Tallinna haigla ehitus on planeeritud samale ajale sajandi suurprojektiga Rail Baltic, mille kavandatavad ehitusmahud 2023-2024 on pool Eesti aastasest taristu ehitusmahust. Kui raudtee ehitusele lisada Tallinna haigla, erinevad rohe- ja energiaprojektid ning tavapärane teede ja korteriühistute renoveerimine, jõuame väga suurte summadeni. Järsult suurenev nõudlus võib aga oluliselt tõsta ehituse ja ehitusmaterjalide hindu ning muuta keeruliseks Brüsseliga kokku lepitud tähtaegadesse mahtumise.

Samal ajal pakuvad Euroopa Liidu vahendid võimalust tegeleda pikaajaliste probleemidega, mis jäävad lühikeses valimiste tsüklis piisava tähelepanuta. Euroopa Liidu toetused aitavad ehitada rohelisemat ja kõrgema tehnoloogilise võimekusega majandust. Eesti vajab investeeringuid, et rohepöördes mitte kaotajaks jääda. Põlevkivi on saastav ja võrdlemisi vähe-efektiivne tooraine. Samas on toetuste sihtimine keeruline olukorras, kus tehnoloogia areneb kiiresti ja me praegu veel ei tea, milliste energiaallikate kombinatsiooni 30-40 aasta pärast kasutame.

 

Mis saab Ida-Virumaast?

Pikk maa on juba tuldud, aga pikk tee on veel ees. Mäletan lapsepõlvest, kuidas mu Kohtla-Järve vanaema sidus kraani ümber mitu kihti vanu sukkpukse, et pruuni joogivett koduste vahenditega filtreerida. Või ebameeldivat lõhna, mis Ida-Virumaale jõudmist alati kinnitas. Kuigi joogivesi on nüüdseks puhas ja hais kadunud, saab „õiglane“ üleminek olema raske.

Põlevkivitööstuse asemele teiste töökohtade loomine on keeruline. Viimase 20 aasta jooksul on seal hõivatute arv vähenenud ligi veerandi võrra. Eestis tervikuna on hõive samas kasvanud 12%. Elukeskkonna atraktiivsust ja sobivate töökohtade olemasolu peegeldab ka kinnisvara hind. Kui Harjumaal maksis ostetud korteri ruutmeeter eelmisel aastal keskmiselt 2000 eurot, siis Ida-Virumaal 200 eurot. Rohe-pöördele ja sellega seotud mõjude leevendamisele on kokku planeeritud üle miljardi euro. Teine miljard eurot läheb rohelisemale transpordile. See ei ole küll kliimaneutraalsuseks piisav, aga pikk samm õiges suunas.

Sarnased artiklid