Eestis tegeles 2012. aastal meetootmisega 5934 põllumajanduslikku ja kodumajapidamist. Neist 17 olid üle 150 mesilasperega kutselised mesinikud ja üle 5200 hobimesinikud, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringust „Eesti mesindussektori struktuur“.

„Eesti meetootmine on koondunud Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaale, mille põllumajanduslikes majapidamistes on kõige rohkem mesilasperesid,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Ligi kuuel tuhandel Eesti mesinikul oli EKI hinnangul eelmisel aastal kokku 43 900 mesilasperet, sealjuures kutselistel mesinikel keskmiselt 224 peret mesiniku kohta.

„Täpse arvu määratlemist raskendab mesinike mesilasperede arvu pidev muutumine tootmise laiendamise, kokkutõmbumise, perede talvise või haigustest tingitud väljaminemise tõttu,“ selgitas Josing. Kõigist mesinikest on end PRIA registris arvele võtnud 1135 mesinikku, kellele kuulub kokku 14 900 mesilasperet.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Illar Lemetti sõnul võiks mee tootmine lähiaastail kasvada. „Kuna mee tootmine on Eestis väiksem kui tarbimine ja juba leiavad ettevõtjad ka ekspordivõimalusi, siis loodame, et mee tootmine lähiaastatel kasvab ning mesindusest kujuneb võimalikult suurele hulgale mesinikest oluline sissetulekuallikas,“ rääkis Lemetti.

Mesindusorganisatsioonide hinnangul võib Eestis olla kuni 50 mesinikku, kes teenivad peamise sissetuleku mesilaste pidamisest ning ligi paarsada, kes teenivad mesindusest olulist palga- või pensionilisa. „Ülejäänutel on tegemist väiksema lisasissetuleku või eelkõige hobiga,“ lisas Marje Josing.  

Alates 2010. aastast peavad kõik mesinikud sõltumata mesilasperede arvust registreerima need PRIA mesilasperede registris. Registreerida saab maakondlikes PRIA büroodes ja järgnevatel aastatel uuendada andmeid e-PRIA kaudu.

Uuring „Eesti mesindussektori struktuur“ valmis Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta