Samsung esitles Balti riikides läbi viidud tarbijakäitumise uuringut LIVING Smart, milles uuriti eestlaste, lätlaste ja leedulaste harjumusi energiasäästlikkuse ning keskkonnasõbralikkuse suhtes.

Uuringu tulemustest selgus, et kolme riigi võrdluses on leedulased igapäevaselt kõige keskkonnasõbralikumad, kuid kõigi Balti riikide inimesed toetuvad energia säästmisel energiasäästliku tehnoloogia kasutamisele.

Samsung LIVING Smart uuringu kohaselt säästab mingil viisil energiat 56% eestlastest, Lätis 57% inimestest ja Leedus oluliselt rohkem – 75% inimestest. Peamine põhjus, miks eestlased energiat säästavad, on soov keskkonda kaitsta (43%), veidi vähem, 41% eestlastest säästab selleks, et elektriarvet vähendada.

Uuringu kohaselt säästavad inimesed kodudes vett ja energiat peamiselt energiasäästlike kodumasinate abil – neid kasutab Baltimaades keskmiselt 77% inimestest. 58% eestlastest eelistab valida kõrgeima energiaklassiga kodumasina, mis pikemas perspektiivis säästab energiat ja aitab ka kulusid kokku hoida.

„Uuring näitab, et inimesed on valmis oma igapäevaseid harjumusi muutma selliselt, et need on kasulikumad nii nende rahakotile kui ka keskkonnale. Inimesed mõistavad, et nad vastutavad oma igapäevaste valikute eest ja toote odavam hind ei tähenda pikemas plaanis ilmtingimata kasu keskkonnale ega rahakotile,” ütles Samsung Eesti juht Toomas Tiits.

Tiitsi sõnul huvituvad inimesed aina enam ka „targa kodu“ funktsioonidest. „Igapäevast energiasäästmist peetakse sageli „tüütuks“ ning seetõttu eelistavadki paljud kasutada tehnoloogiat, mis teeb seda nende eest. Võimalus juhtida distantsilt kodu valgustust, küttesüsteemi ning kodumasinaid on mugav ja huvi selliste lahenduste vastu aina kasvab,“ tutvustas Tiits praegust trendi.

Uuringu esitlusel osalenud säästva ja tervisliku elustiili portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Jõgisaare sõnul on eestlased jõudnud olukorda, kus säästvad valikud on saamas harjumuseks. „Keskkonnasääst oli Eestis trendikas 2008. aastal, kui toimus esimene Teeme Ära koristusaktsioon ja kui alles õpiti prügisorteerimist. Tänaseks on sellest trendist saanud igapäevase käitumise osa, mille mõju osatakse ka rahas hinnata,” ütles Jõgisaar. Uuringu põhjal tegeleb igapäevase energiasäästmisega 50% eestlastest ja 51% leedulastest, kuid vaid 27% lätlastest.

Uuring näitab, et eestlastel on energia säästmisel erinevad harjumused: 94% eestlastest kustutab kodunt lahkudes tuled, 91% kustutab tule ruumist lahkudes, 76% kasutab säästupirne, 72% lülitab kodunt lahkudes välja kodumasinad, 65% tõmbab pistikupesast juhtme välja ja 57% eestlastest valib optimaalse temperatuuri. „Mõne lihtsa tegevusega on võimalik majapidamise elektritarbimist vähendada lausa 10%, oluliselt harjumusi muutes on võimalik seda teha ka rohkem,” kommenteeris GfK Eesti divisjoni juht Jana Bruns.

Samsung LIVING Smart uuringust selgus, et 39% eestlastest ja lätlastest mõtleb sellele, millist mõju nende käitumine keskkonnale avaldab. Leedus muretseb keskkonna pärast 61% inimestest. Nii Eestis kui ka Lätis on 20% inimesi, kes ei mõtle üldse keskkonna säästmisele.

Uuringust selgub ka, et energiasäästmine on populaarsem vanema põlvkonna inimeste hulgas – inimesed vanuses 55–65 säästavad energiat oluliselt rohkem kui inimesed vanuses 25–34. Näiteks säästupirne kasutab 74% noorematest vastajatest, kuid 87% vanemast vastajaskonnast, energiasäästlikuma kodumasina valib 69% noortest ja 90% vanemast vastajaskonnast.

Uuringu Samsung LIVING Smart eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste igapäevaseid harjumusi energia säästmisel ning selgitada välja põhjused ja viisid, kuidas inimesed energiat säästavad. Uuringu viis turu-uuringute firma GfK läbi oktoobris, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 2222 inimest kolmest Balti riigist.