Eestlased omavad üha enam veetehnikat. Ekspertide sõnul on tarbijate huvi veetehnika vastu viimastel aastatel kasvanud ja varasemast enam omatakse ka isiklikke väikelaevasid. 

Transpordiameti registri andmetel on Eestis üle 33 000 väikelaeva, mis näitab, et vaba aja veetmine merel on muutumas järjest populaarsemaks. “Näha on trendi, et veetehnika soetamisel on viimase paari aastaga kasvanud just esmakordsete paadiostjate hulk. Meretehnika vastu tuntakse järjest rohkem huvi ja selle soetamine on kasvavas trendis,“ lausus Eesti JMK Marine Yamaha Paadikeskuse tegevjuht Kalle Kütt.

Ta tõi välja, et põhjuseid, miks väikelaevaomanike arv on kasvanud, on mitmeid.

„Esiteks jõuavad inimesed aina rohkem tänu paadiomanikust tuttavatele vee peale ja saavad paadisõidu kogemuse. Teisalt, Eestis ei rendita naljalt paate ilma kaptenita, kuid kapten on rendil lisakulu. Seega on üsna tavaline, et ostetakse enda isiklik paat või siis väiksema sõpruskonnaga kamba peale, et veemõnusid nautida,“ selgitas Yamaha Paadikeskuse tegevjuht. 

Võimalused ostu finantseerimiseks on paranenud

Teiseks oluliseks põhjuseks, miks paadiomanike arv kasvanud on, toob Kütt välja pankade poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Kui veel mõned aastad tagasi ei olnud väga populaarne paadiostuks kasutada panga teenuseid, siis nüüd on see väga tavaline. Nii nagu autode puhul kasutatakse ka väikelaeva puhul ostuks laenu või liisingut. Inimesed on erinevatest finantseerimisvõimalustest teadlikumaks saanud ja seega ka kasutavad seda rohkem kui varem,“ lausus Kütt. 

Inbanki Eesti äriüksuse juht Valdeko Kübarsepp kinnitas samuti, et veesõiduki soetamine panga finantseeringuga on klientide seas populaarne.

„Nii väikelaeva kui kaatri soetamine on suur otsus, mis nõuab ka suuremat finantseeringut. Seetõttu on pangapoolse finantseerimisega veetehnika soetamine igati loogiline. Eriti olukorras, kus finantseering aitab soetada uuema või kvaliteetsema masina, mis vajab vähem kulutusi korrapärastele hooldustele või remonttöödele ning annab ka kindlustunne veesõitude turvalisuse osas. Veesõiduki puhul on ülioluline, et paat oleks töökorras ning sellega jõutakse soovitud sihtkohta, mitte ei jääda keset merd toppama,“ selgitas Kübarsepp. 

Lisaks sellele pakuvad mõned pangad ka liisingut väikelaeva ostmiseks. „Laenu suurimaks eeliseks liisingu ees on sissemakse puudumine, mis tavapäraselt on vähemalt 10% paadi maksumusest. Samuti saab laenu abil finantseerida ka paadi jaoks vajaliku lisavarustuse ostmist alates päästevestidest kuni mootorini. Lisaks on veesõiduk koheselt ostja oma ehk tal endal on õigus valida, kas teha sõidukile kaskokindlustus või mitte. Liisingu puhul on see enamasti kohustuslik, mis toob koheselt kuni sadadesse eurodesse ulatuva igakuise lisakulu,“ sõnas Inbank Eesti äriüksuse juht.  

Ta lisas, et laenu puhul ei ole eraisikuna veesõidukit soetades vaja teha ka paadi hindamisakti ning väljaspoole Eestit sõitmine ei vaja täiendavaid lisategevusi. 

Ökonoomsem on omada uuemat paati

Kuigi Eesti suvi on tihti ettearvamatu, siis ostetakse Küti sõnul kõige rohkem just paaditüüpe, mille vööris on avatud ala või istumisnurk ning samuti paaditüüpe, mille vööri all on kajut kuni kahele inimesele. „Kogenenumad sõitjad, kes teevad ka pikemaid merematkasid eelistavad pigem kabiiniga paate. Et saada maksimaalset naudingut ja võimalikult palju aega paadiga merel olla, siis võiks paadi valimisel vaadata, et paat oleks meie Põhjamaa tingimustesse sobiv,“ soovitas Yamaha Paadikeskuse tegevjuht.

Tema sõnul ostetakse paate oluliselt rohkem kui jette. „Kõige rohkem ostetakse paate, mis jäävad hinnavahemikku 20 000- 70 000 €. Sellesse hinnaklassi jäävad paadid on kõik treilerdatavad ning seetõttu ka kõige populaarsemad, sest annavad liikumisvabaduse ja ei kohusta kaikohta endale navigatsioonihooajaks ostma,“ lausus Kütt. 

Yamaha Paadikeskuse tegevjuht nentis, et paadi ostmine on üsna suur otsus ja paadiomanikuks olemine ei ole hobi vaid pigem elustiil: „Inflatsioon on kindlasti ka mere- ja hobitehnika valdkonda puudutanud. Hinnatõusust ei pääse ka siin. Samas paatide, paadimootorite ja varuosade hinnad tõusevad pigem regulaarselt. Hooldus- ja remonttööde kulud sõltuvad tehnika seisukorrast ja vanusest.“

Seetõttu soovitaski Kütt soetada pigem uuem kui vanem paat. „Kuna tehnoloogia on pidevas arengus, siis kõige ökonoomsem on ilmselt uut asja omada, millel on garantii ja hoolduskulud väiksemad kui vanal ja kulunud tehnikal,“ lausus Kütt. Lisaks tuletas ta meelde, et väikelaeva juhtimiseks, mille purjepind on üle 25 m² või mootori võimsus üle 30 hj, peab olema väikelaevajuhi tunnistus: „Jetti võib juhtida vähemalt 15-aastaselt, kui olemas on jetijuhi tunnistus või väikelaeva juhtimise õigus.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta