Eelmisel nädalal avaldati Eurobaromeeter 2016 uuring, mille järgi on Eesti inimeste toetus arengukoostööle tõusnud, kuid mitmetes punktides oleme siiski Euroopa Liidus viimaste seas.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 11. mai 2017
2015. aastal leidis 75% vastajatest, et on oluline aidata inimesi arengumaades, 2016. aasta lõpus on see näitaja 78%. Vaatamata tõusule on see üks madalamaid näitajaid Euroopa Liidus, kus keskmine toetus arengukoostööle on 89%.
Vaid vähemus eestimaalasi arvab, et arengumaade vaesuse vastu võitlemine peaks olema ELi (38%) või Eesti (17%) üks peamisi prioriteete. Need näitajad on Euroopa Liidus kõige madalamad.
EL on maailma suurim arenguabi andja, samal ajal vaid 38% eestlastest leiab, et arengukoostöö peaks olema ELi prioriteet (ELi keskmine 68%). Sarnaselt eelmise aastaga usub vaid 17% eestlastest, et iga inimene saab ise kaasa aidata vaesuse vähendamisele arenguriikides. Euroopas keskmiselt on see number 54%, kõige optimistlikumalt suhtuvad indiviidi rolli rootslased (87%) ja iirlased (76%).
AKÜ juht Sigrid Solnik: “Inimesed teavad, et vaesus on suur probleem ja kindlasti nõustuvad, et Eestis peaks selle probleemiga rohkem tegelema. Meie soov on näidata, et vaesuse vähendamisega tuleb tegeleda kõikjal maailmas. Võrdluseks võib tuua naabrivalve süsteemi - kui ainult üks majapidamine näeb enda kodus vaeva, teeb see tema elu turvalisemaks, kuid elukeskkond sellest ei parane. Tõelist mõju näeme siis, kui terve kogukond pingutab ja üksteist aitab”.
Pea neli inimest kümnest (39%) on kuulnud ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, mille eesmärk on leida tasakaal planeedi vähenevate ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. On oluline, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.
“Teadlikkus kestliku arengu eesmärkidest on võrreldes 2015. aastaga kasvanud 7 protsendipunkti võrra. Kahjuks ei ole samavõrra kasvanud inimeste usk sellesse, et igaüks meist saab kaasa aidata vaesuse vähendamisele ja planeedi olukorra parandamisele. On suurepärane, et inimesed on neist eesmärkidest kuulnud, järgmise sammuna võiks iga eestlane leida ühe viisi, kuidas ise panustada. Oluline on ka julgus öelda kogukonnale ning rahvaesindajatele, et kuulge, samamoodi jätkates ei pea vastu planeet ega selle elanikud,” selgitab Solnik.
Eesti tulemuste kokkuvõte ja graafikud.
Visuaalne kokkuvõte olulisematest EL tulemustest
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
