Eksootiliste loomade pidamine on aina kasvav trend Euroopas kui ka Eestis. Need eriliselt armsa või kummalise välimusega metsloomad tõmbavad meie kõigi tähelepanu ja loomulikult paljudes tekitavad ka soovi selliseid loomi kodus pidada. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) rõhutab, et eksootiliste loomade pidamine lemmikloomana võib ilma teadliku lähenemiseta, tuua kahju loomale endale, inimesele, teistele loomadele kui ka keskkonnale.  

Armsa või kummalise välimuse taga on loom, kes on pärit teistsugusest keskkonnast, kelle eluviisid ei pruugi sobituda meie omaga, kes võib kaasa tuua meile või meie teistele loomadele ohtlikke või lihtsalt ebameeldivaid haiguseid, kes võib olla ohuks meie keskkonna säilimisele ja kelle liik võib olla oma kodumaal loodusest kadumas. 

Eksootiline loom:

Vajab teadlikku hoolt - oma päritolumaale sarnast keskkonda, toitu ja oma loomule vastavaid tingimusi.

Võib ohustada sinu tervist - eksootiline välimus võib kaasa tuua ka eksootilise haiguse. Paljud loomad võivad inimesele olla ka füüsiliselt ohtlikud.

Võib olla ohtlik teistele loomadele - nii nagu inimestele, võivad nad ka teistele loomaliikidele anda edasi ohtlikke haiguseid.

Võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu - loodusesse sattudes võivad välja tõrjuda kohaliku loomaliigi või hävitada taimeliigi. Lisaks teatud eksootilise looma nõudlus kaubanduses võib seada ohtu nende liigi säilimise looduses.

Nunnu välimus võib viia impulsiivse ostuni, mille tagajärgi ei mõisteta. “Näiteks suhkruorav on oma suurte silmadega väga armas ning inimene näeb eelkõige loomakese välimust. Tegelikkuses vajavad nad palju teadlikku hoolt. Suhkruoravad on väga aktiivsed ja seltskondlikud olendid, kes naudivad ronimist, jooksmist, hüppamist ja loomulikult liuglemist. Selleks on vaja palju ruumi, mida näiteks korteris elades on väga raske võimaldada. Rääkimata spetsiaalsest toidust, arstiabist või kuludest, mis kaasnevad tema hooldamisega. Suhkruorav elab umbes viieteist aastaseks ja tuleb mõista, et see on nii ajaliselt, kui ka finantsiliselt väga suur pühendumus,” sõnas ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank. “Suhkruoravatel on pikad küüned ja teravad hambad, millega nad võivad tõsiselt vigastada inimest või hävitada mööblit. Armas lemmikloom võib ohtlikuks kujuneda tervele perele, eriti teistele lemmikloomadele või pere väiksematele. Suhkruorav võib endaga kaasas kanda haiguseid nagu salmonelloos, giardia, leptospiroos,” lisab Blank.

Lisaks ohule inimestele ja teistele loomadele võivad eksootilised loomad rikkuda ökoloogilise tasakaalu. Näiteks võib loom sattuda meie loodusesse, kus ta võib välja tõrjuda teise liigi või hävitada taime, mida ta toiduks tarbib. Eestis on heaks näiteks ameerika naarits kui ka punakõrv-ilukilpkonn. Euroopat on vähehaaval ülevõtmas ka pesukarud. Samuti kui eksootilised loomad muutuvad populaarseks lemmikloomaks või hakatakse neid tarbima toiduks või mõnel muul eesmärgil võib see kaasa tuua liigi ohtu sattumise looduses.

“Suhkruoravad elavad looduses Indoneesias, Paapua Uus-Guineas ja Austraalias. Näiteks Malaisiasse, kus neist on saanud populaarsed lemmikloomad, tuuakse neid just Indoneesiast. Indoneesias aretatakse neid loomi ka vangistuses, kuid siiski suurem enamus püütakse loodusest. Seetõttu on Mailaisa asunud töötama selle nimel, et suhkruorav lisataks kaitse all olevate liikide loetellu eesmärgiga kontrollida paremini nende loomade kaubandust ja vältida nende ohtu sattumist looduses,” kommenteeris Blank. 

Eesti Loomakaitse Selts kutsub inimesi üles enne eksootilise looma võttu kaaluma oma otsust ja ka uurima, mida selle looma pidamine lemmikloomana võib kaasa tuua loomale endale, inimestele, teistele loomadele kui ka keskkonnale. Paratamatult kogemused näitavad, et pigem on maailmas vähem eksootilisi loomi, kes sobivad kodustesse tingimustesse, kui neid, kes ei sobi. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta