Euroopa Transpordi ja Keskkonna Föderatsiooni prognoosi kohaselt peaks aastaks 2030 olema Eestis üle 70 000 elektriauto ja ligi 5000 avalikku laadijat. Kui lähedal me sellele prognoosile oleme ning milline on elektriautode laadimisvõrgustiku hetkeseis Eestis, rääkis Circle K Baltikumi e-mobiilsuse valdkonnajuht Teedo Melts.

„Euroopa Liidu kliimaeesmärk lõpetada 2035. aastal uute bensiini- ja diiselmootoriga autode müük annab kindla sihi, et elektriautode arv tänavapildis üha suureneb ning seda näitab selgelt ka müügistatistika,“ ütles Circle K Baltikumi e-mobiilsuse valdkonnajuht Teedo Melts lisades, et viimase viie aasta jooksul on elektriautode arv Eestis viiekordistunud ning lähiaastad kasvatavad seda kindlasti veelgi.

Transpordiameti statistika kohaselt on Eestis 1. jaanuari seisuga registreeritud kokku 5991 elektriautot, mis moodustab pea 0,8% kõikidest registreeritud sõidukitest. Melts tõdes, et kuigi Eestis on elektriautode arv võrreldes sisepõlemismootoriga autodega pigem väike, on kasv olnud kiire. „Kui 2022. aastal osteti kokku 1265 elektriautot, siis eelmisel aastal osteti kaks korda enam ehk pea 2600 uut elektrimootoriga sõidukit,“ tõi Melts välja elektriautode müügi statistika. Euroopas kasvas elektriautode müük 2023. aastal 37%.

Kolme aastaga on laadijate arv enam kui kolmekordistunud

Elektriautode arvu kasvu najal on kasvanud ka elektriautode laadimisvõrgustik. Kolm aastat tagasi oli Eestis 209 elektriauto laadijat, 2023. aasta lõpu seisuga on Eestis kokku 683 laadijat.

„Oluline on ära märkida, et uue laadimispunkti loomiseks on liitumise väljaehitamise  ooteaeg kuni 500 päeva. Seega piltlikult öeldes realiseeruvad täna uute elektriautode laadijate paigaldamisel need plaanid, mis tehti aastal 2021/2022, ning tänased plaanid jõuavad reaalsete laadimiskohtade avamiseni pooleteise aasta pärast,“ selgitas Melts.

Sellest annab märku ka laadimispunktide hüppeline kasv eelmise aasta neljandas kvartalis, mil laadijate arv enam kui kahekordistus (2023. aasta III kvartali seisuga oli Eestis 312 laadjat, 2023. IV kvartali seisuga 683 laadijat). Melts on kindel, et lähiaastatega kasvab laadimispunktide arv veelgi jõudsamalt ning samaaegselt tanklakettide laadimispunktide avamisega lisandub järjest avalikke laadimispunkte kaubanduskeskuste, supermarketite, ettevõtete parklatesse ning suureneb ka eramajade juurde paigutavate laadijate arv.

Tema sõnul on ühelt poolt oluline küll laadimispunktide arvu kasv, ent vähem tähtis ei ole see, et laadimispunktid asuksid hajutatuna üle Eesti.

„Transpordiameti andmetel on 70% elektriautode omanikest oma auto registreerinud Tallinnas, ent naiivne on arvata, et nad ei vaja laadimiskohti ka mujal Eestis ringi sõites. Nii on Circle K alustanud laadimispunktide ehitamist selliselt, et kaetud oleksid suuremad maanteed ja asulad üle terve Eesti, et laadida saaks kõikjal, kuhu sõidad. Täna on meie ülikiired laadijad lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule ka Mäos, Keilas, Võrus, Urges, Mustveel ja Jõgeval ehk põhimaanteede võrgustikul,“ rääkis Melts.

Lisaks laadijate arvule ja asukohale on oluline ka elektriautode laadijate laadimiskiirus. „Elektriautode populaarsuse teerajajaks võib Eestis pidada sotsiaaltöötajate Mitsubishi i-Miev-i, mis oli ilmselt üks esimesi elektriautosid, mis nüüdseks juba kaksteist aastat tagasi Eesti tänavatele ilmusid,“ meenutas Melts lisades, et toona olid elektriautolaadijate turul „tegijaks“ Elmo 22kW-sed laadijad. Kuni 2020. aastani paigaldati Eestis peamiselt kuni 50 kW-seid laadijaid, mis nõuavad pikemat laadimisaega, kuid alates  Uute elektriautode arendamisel ja tootmisel arenesid ka laadimistehnoloogiad ning 2021. aastast hakati ka Eestis paigaldama juba 150 kW – 350  kW kiir- ja ülikiirlaadijaid. Näiteks paigaldati esimesed 350 kW IONITY ülikiirlaadijad ning eelmisest aastast alates on jõudsalt kasvanud 150 kW – 350  kW kiirlaadijate arv, mida tänaseks on üle Eesti 31.

„Koos elektriautode mudelite arengu ja arvu kasvuga on muutumas ka laadimispraktika ning üha enamhinnatakse võimalust teel olles kiirelt oma elektriautot laadida. Seepärast paigaldamegi Circle K-s vaid ülikiireid 350 kW laadijaid, mis võimaldavad olenevalt autost ligi 10 minutiga saada lisasärtsu umbes sajaks kilomeetriks,“ rääkis Melts, kuidas elektriauto laadimisharjumused on viimase paari aasta jooksul muutunud. Ta tõdes, et elektriauto omanik hakkab ühel hetkel mõtlema teistmoodi kui fossiilse kütusega auto omanik - poodi või teatrisse minnes mõeldakse kohe ka selle peale, kas samal ajal saaks autot laadida. Eestis laadimisvõrgustikku arendades võikski Meltsi sõnul rohkem tähelepanu pöörata sellistele „jooksvatele“ laadimisvõimalustele.

Laadimisvõimalused sõltuvad suuresti elektriauto mudelist

Elektriautode laadimiskiirus ei sõltu siiski vaid laadijate võimsusest. „Laadimiskiirus sõltub suuresti ka elektriauto mudelist ehk sellest, millist võimsust on konkreetne auto võimeline vastu võtma. Seega võiks elektriautot valides välja uurida, milline energia vastuvõtu võimalus erinevatel mudelitel on ning seeläbi hinnata ka tulevikus laadimisele kuluvat aega“ selgitas Melts, miks kõik elektriautod ei saa ülikiiretes laadijates laadides kätte täisvõimsust. Oluline ka ära märkida, et enamasti on laadijatel kaks laadimisotsikut ning laadimisvõimsus jaotatakse võrdselt kahe otsiku vahel: „Ehk kui 300 kW laadija juures laeb korraga kaks autot, saab kumbki auto maksimaalselt 150 kW energiat. Laadides 150 kW jaamas, on jaotus vastavalt 75 kW.“

Uute laadimisjaamade avamisel on tihti elektriauto omanike esimeseks küsimuseks, millised otsikud jaamas on. Täna on Eestis laadimisjaamades enamasti Euroopas standardi järgi CCS (Combined Charging System) laadimisotsikud, kus on kokku pandud kodulaadija alalisvoolu otsik TYPE 2 ja kiirlaadimine.  Circle K Baltikumi e-mobiilsuse valdkonna juht  ütles, et kõikides Circle K laadimispunktides on olemas 2 x CSS ja CHAdeMO laadimisotsik. CHAdeMO otsik on Jaapani autotootjate lahendus, mis võimaldab laadida kuni 60 kW. „CHAdeMo lahendust Euroopas aga laialt kasutusele ei võetud ning tänased uued elektriautode laadijad on vaid CCS otsikuga. Paraku on aga  Eestis väga levinud elektriauto mudelil Nissan Leafi vanematel mudelitel vaid CHAdeMO ja alalisvoolu pistik TYPE 2 ning CCS otsikuid nendele mudelitele ei sobi,“ tõi Melts välja paljude Eesti elektriauto omanike murekoha.

Laadimisel järjekordi ei ole

Teedo Melts lükkas ümber etteheite, et Eesti elektriautode laadimistaristu ei ole justkui piisav, et elektriauto omamine oleks mõistlik: „Defitsiidi puhul peaksid olema laadimispunktide juures järjekorrad, ent täna me sellist pilti ei näe. Teenusepakkujad lähtuvad ikka ja alati nõudlusest. Elektriautode müüginumbrid on jõulisemalt kasvama hakanud viimase aasta jooksul. Samamoodi on tõusnud laadimiskohtade arv. Kui veel aasta tagasi rääkisime üksikute uute laadimispunktide avamisest kuus, siis täna ei jõuta uute laadimiskohtade avamisel ilmselt enam näpuga järge hoida.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta