Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saab toetust vooluveekogude seisundi parandamise projekt, mille tulemusel muutuvad 11 Eesti jõel paiknevat 23 paisu kaladele läbipääsetavaks.

Täna, 3. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” investeeringute kava aastateks 2009–2013, milles esitatud vooluveekogude projekti raames parandatakse või avatakse kaladele läbipääs 11 Eesti jõel. Projekt sisaldab kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul avaldab investeeringute kava koosseisu arvatud vooluveekogude projekt olulist mõju nii lõheliste kui ka karpkalalaste sigimis- ja noorjärkude kasvualade suurenemisele ning elupaikade mitmekesisuse kasvule.

„Kalapääsude ehitamine aitab kaasa lõheliste populatsiooni suurenemisele Eesti rannikumeres ning suurendab nii kutseliste kui ka harrastuskalameeste püügivõimalusi. Projekti tulemusena paraneb või avaneb läbipääs kaladele kõigil projektiga hõlmatud jõgedel, sealhulgas suureneb kolme võrra lõhelaste kudemisrändeks taasavatud jõgede arv. Merre laskujate arv suureneb kuni 30 000 laskuja võrra aastas ning kudealade pindala  kokku 11 000 m² võrra,“ täpsustas Tamkivi.

Investeeringute kavas on planeeritud parandada kalade rändevõimalusi järgmistel jõgedel: Kasari jõgi (Laastre pais), Loobu jõgi (Loobu pais), Pirita jõgi  (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud), Vasalemma jõgi (Vanaveski pais), Pärnu jõgi (Kurgja ja Türi-Särevere paisud), Mustoja jõgi (Vihula alumine pais), Kunda jõgi (AS Estonian Cell pais), Õhne jõgi (Leebiku ja Tõrva paisud), Piusa jõgi (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud), Emajõe vanajõed, Esna jõgi.

Toetuse saaja on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, kes järgmise etapina esitab projekti rahastamisotsuse saamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Projekti ehitustööd on planeeritud lõpetada 2013. aastal. Vooluveekogude seisundi parandamiseks on elukeskkonna arendamise rakenduskava kaudu planeeritud kokku 300 miljonit krooni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta