Eestimaa Looduse Fond tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus üle 7 hektari suurustele vääriselupaikadele, mis on jäänud metsaseaduse muudatuse tõttu juriidilise kaitseta.

Vääriselupaikade kaitse on korraldatud metsaseadusega, mis määratleb vääriselupaika kui kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Vääriselupaigad inventeeriti põhiliselt 1999-2002 aastal, mil vääriselupaikade määratlus oli väärtuspõhine ning sellel puudusid pindalapiirangud. Kuid 2009. aastal kehtestati Metsaseaduse uue versiooniga vääriselupaikadele 7 hektari suurune pindalapiirang, mistõttu ei ole tagatud suuremate vääriselupaikade säilimine. Lisaks jäid juriidilisest staatusest ilma ka vääriselupaigad kaitsealadel.

ELF otsustas esitada Keskkonnaministeeriumile ettepanekud konkreetsete vääriselupaikade kaitse alla võtmiseks.

Praegune skeem ei taga kaitseväärtuste säilimist

Riigimetsas on vääriselupaikade kaitse korraldatud metsaseaduse ja FSC standardiga, erametsades aga korraldatud vabatahtlikkuse alusel, kusjuures kui metsaomanik soostub oma metsas leiduvat vääriselupaika kaitsma, siis hüvitab riik talle saamata jäänud tulu.

Tänane kaitseskeem ei suuda siiski tagada vääriselupaikades leiduvate kaitseväärtuste säilimist. ELFi poolt 2010. a. läbi viidud uuringu kohasel oli raietega kahjustatud 6,1% inventeeritud vääriselupaikadest.

Alates eelmisest aastast arvestatakse vääriselupaiga lepingu alusel saadavalt hüvitiselt maha tulumaks, mis vähendab veelgi eraomanike soovi vääriselupaikade kaitseks vabatahtlikke lepinguid sõlmida.

Kõige enam kaitseettepanekuid Saaremaal

Esialgu on Keskkonnaministeeriumile esitatud 88 ala kaitse alla võtmise 2039 hektari suurusel pindalal. Kõige enam ettepanekuid on esitatud Saaremaal, kokku 33 ala 739 hektaril.

Hetkel on ettepanekud tehtud Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Põlvamaa kohta. Ettepanekud on koostamisel veel Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Järvamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa ning Harjumaa kohta. Enamik alasid paikneb riigi maal, Saaremaal jääb siiski mitmeid kandidaatalasid ka eramaadele.

Vääriselupaikade kaitsega seonduvatest probleemidest saab lisaks lugeda siit.

Pilte vääriselupaikadest saab vaadata vääriselupaiga galeriist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta