Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldas 20. septembril 13 ettepanekut ELi kliimapaketile “Eesmärk 55”. ELFi hinnangul jäävad Euroopa Komisjoni ettepanekud süvenevat kliimakriisi arvestades vähenõudlikuks. Täna avaldatud soovituste keskmes on valdkonnad, kus ELFi arvamusel on tarvis kõige kiiremaid ja ambitsioonikamaid muutusi. Nendeks on põlevkivitööstus ja metsandus, ent ettepanekud käsitlevad ka Euroopa Komisjoni paketi üldeesmärke. Ettepanekutega saab tutvuda ELFi kodulehel siin.

ELFi kliimaekspert Piret Väinsalu leiab, et “Eesmärk 55” asemel oleks sobilikum rääkida 1,5-kraadisest eesmärgist. ELi panus Pariisi leppesse peaks olema Euroopa Komisjoni väljapakutust suurem, lähtudes õiglasest võrdlusest teiste maailma riikidega. See tähendab, et arvestades ELi ajaloolist taaka kliimasoojenemise hoogustamisse, süsinikujalajälge ühe elaniku kohta ja Euroopa Liidu riikide võimekust, peab ELi panus olema vähemalt 65% kasvuhoonegaaside heite vähendamist aastaks 2030.

Eestil tuleb õiglase panuse andmiseks otsa vaadata esmajärjekorras enda siiani suurimale saastajale põlevkivisektorile, aga ka metsandusele. Seega tuleb Eestil Euroopa Komisjoni kliimapaketi läbirääkimistel hoiduda positsioonist, millega kaitstakse põlevkivi- ja metsatööstust. Selle asemel tuleb keskenduda rohepöördega kaasnevate võimaluste suurendamisele Eesti ettevõtetele ja inimestele.

“Kõige tõhusam kliimamuutuste pidurdamiseks ja kõigi suhtes ausaim on tasuta süsinikukvootide kaotamine kiiremas korras, et saaks rakenduda ELi “saastaja maksab” põhimõte. Näiteks saab tasuta kvoote õlitööstus, mis tähendab sisuliselt, et ELi kliimainstrumentide toel on see juba enam kui 10 aastat saanud oma saastava tegevusega jätkata. ELi kliimapoliitika toimib kohati lausa vastupidiselt oma eesmärgile, kuna tööstusettevõtted on süsteemist aastate jooksul miljardeid kasu lõiganud. See on üks olulisemaid kohti, mis tuleb uue paketiga ära muuta, ” selgitab Väinsalu.

ELFi metsandusprogrammi juht Siim Kuresoo nendib, et Euroopa Komisjoni praegune ettepanek taastuvenergia direktiivi osas on liiga leebe ning jätab metsast kateldesse minevale puidule ukse jätkuvalt lahti.

“Euroopa Ühisuuringute Keskuse JRC raporti järgi on nii kliimale kui ka elurikkusele kasulik vaid selline stsenaarium, kus metsast pärit biomassist kasutatakse energeetikas üksnes teatud ulatuses oksarisu. Sellest arusaamast peaks lähtuma ka ELi uutes kliimaeesmärkides. Parim viis selle saavutamiseks on mitte käsitleda metsast pärit puitu taastuvenergia allikana,” täpsustab Kuresoo.

Kui EL riigid ja teised maailma riigid täidavad oma lubadused, jõuab maailm 2,4-kraadise soojenemiseni. Puudujääv ambitsioon tuleb leida praegu, sest kasvuhoonegaaside heide peab 1,5 kraadi saavutamiseks järsult vähenema just käesoleval kümnendil ehk “Eesmärk 55” paketi ajaraamistikus.

ELFi ettepanekud on saanud nii Vabariigi Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon, Riigikogu fraktsioonid, mitmed Riigikogu komisjonid, aga ka kliimapoliitikaga tegelevad ametnikud Eestis ja Brüsselis, Euroopa Parlamendi Eesti saadikud ja teised.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta