Brüsselis aögas põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Euroopa Liidu liikmesriigid arutavad muude teemade hulgas ka angerjapüügi keelamist Atlandi ookeanis ja Läänemeres.

„Angerjate arvukus on võrreldes 1960-70. aastatega ligikaudu 99% vähenenud, seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku angerjate püük Atlandi ookeanis ja Läänemeres üldse keelata ning muuta rangemaks ka siseriiklikke angerjamajanduskavasid. Hetkel on keeruline prognoosida, milline see lõplik tulemus saab olema, aga usun, et hiljemalt kolmapäeva hommikuks oleme selles osas juba targemad,“ selgitas nõukogu kohtumise kalandusteemade osa juhatav keskkonnaminister Siim Kiisler.

Angerjate arvukuse vähenemisel on mitmeid põhjusi – ülepüük, elupaikade vähesus ja paisutatud jõed, mis takistavad angerja rännet nende elupaikadeni. Arvatakse ka, et angerja rännet Euroopasse mõjutab Golfi hoovuse muutumine. Lisaks sellele teatakse väga vähe Sargasso meres asuvatest angerja koelmualadest ja angerja noorjärkude elutsüklist.

Populatsiooni taastumist raskendab ka asjaolu, et klaasangerjana Euroopa rannikule jõudev angerjas rändab tagasi kudealadele Sargassosse alles 6-8 aasta pärast või isegi hiljem. Seetõttu on teadlased soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab.

Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011-2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004-2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.

Lisaks on nõukogu kohtumisel kavas kokku leppida järgmise aasta Euroopa Liidu kalapüügivõimalused kõikides Euroopa Liidu vetes (v.a Läänemeri ja Must meri, mille osas lepiti kokku juba varem) ja Euroopa Liidu kalalaevade püügivõimalused rahvusvahelistes vetes.

Tegu on viimase Eesti juhtimisel toimuva põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta