Elu planeet Maal tavatseb areneda hooti – kiired arenguetapid vahelduvad suurte väljasuremistega, mis omakorda vahelduvad pikkade stabiilsete arenguperioodidega. Kui evolutsioon on taaskord jõudnud rahuliku arengu faasi, siis kipub elusloodus kalduma suurushullustusse ehk gigantismi.
Joonis 1: Gigantne mereskorpioni suurus võrreldes inimesega [1]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Lülijalgsed: Mõned meriskorpionid kasvasid rohkem kui 2,5m pikkuseks ja olid tänu oma mõõtudele suurimad lülijalgsed, kes kunagi elanud. 2007.aastal leiti briti ja saksa teadlaste poolt 46cm pikkune iidne skorpioni sõrg, mis lubab oletada, et loomad olid 2,3–2,6 meetrit pikad (joonis 1). Pikim tänapäeval elav skorpion on 30-sentimeetrine, see tõsiasi näitab ilmekalt, millise tohutu elukaga Jaekelopterus rhenaniae näol tegemist oli. Jaekelopterus elas 390 miljonit aastat tagasi. Hiiglaslikud mereskorpionid elasid madalas vees, kuid olid võimelised lühikest aega kõndima ka maismaal. Skorpionid tegid oma esimesed sammud maismaal 450 miljonit aastat tagasi [1].
Luukalad: Umbkaudu 155 miljonit aastat tagasi, Juura ajastul, ujus maailma ookeanides ringi Leedsichthys problematicus (joonis 2), keda kutsutakse oma avastaja Alfred Nicholson Leeds´i järgi ka Leedsi kalaks. Nimetatud iidse luukala skeletifragment avastati Inglismaalt, Peterboroughi savimaardlast 1889. aastal. Kuna maailmas ei ole leitud täispikkuses Leedsichthys problematicuse skeletti, siis on raske hinnata looma tegelikku pikkust. Siiski on enamus teadlaseid veendunud, et me võime rääkida 16-22m pikkusest kalast. Hiiglaslik luukala oli huvitav ka selle poolest, et ta suus oli ligikaudu 40000 hammast. Oma hambaid kasutas suur luukala selleks, et mereveest väikeseid organisme filtreerida [2].
Joonis 2: Leedsichthys võrreldes inimesega [14]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 3: Hiigelhai Carcharias megalodon suurus võrreldes inimesega [3]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 4: Hiigelhai Carcharias megalodon lõugade suurus [3]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 5: Hiigelhai Carcharias megalodon saaki püüdmas [3]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Kõhrkalad: Kõige suurem ja hirmuäratavam oli hai Carcharias megalodon (joonised 3-5). Tänapäevase mõrtsukhaiga sarnanenud merekiskja kõrgaeg oli 10 miljonit aastat tagasi Miotseenis. Arvatakse, et suurimad haid kasvasid ligi 16-20m pikkusteks ja kaalusid kuni 55 tonni. Kuna tegemist on kõhrkalaga, siis ei ole alles ka väga häid säilmeid. Hai sakilised hambad olid kuni 17cm pikad. Peamiselt leitaksegi hai hambaid. Hirmuäratav merehiiglane toitus vaaladest ja delfiinidest ning tema täpne välimus ei ole teada [3]. Võrdlusena võib mainida, et Suurim elav kõhrkala on vaalhai. Tema pikkus on kuni 18 m ja kaalub hiiglane kuni 18 tonni. Kuigi vaalhai on suurim kala, on ta ohutu hiiglane, sest toitub ainult planktonist [4].
Joonis 6: Sinivaala suurus võrreldes inimesega [15]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 7: Sinivaal [15]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Loomad: Suurim teadaolev loom – sinivaal (Balaenoptera musculus) - on endiselt olemas (joonised 6-7). Kogukaim teadaolev isend tabati 20. sajandi alguses Lõuna-Georgia ranniku lähedalt. Tegemist oli 33,5m pikkuse emavaalaga, kelle kaaluks on hinnatud isegi 180 tonni. Sinivaalasid on üldse väga raske kaaluda. Selleks tuleb vaal enamasti tükkideks lõigata ja tükkide kaalud kokku liita. Vaala suurust näitab ka tõsiasi, et tema südant saab suuruse poolest võrrelda väiksema autoga. Vastsündinud vaalapoeg on 20 täiskasvanud inimese raskune [5].
Maismaal elanud hiiglased
Joonis 8: Hiiglaslik iidne kiil [6]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Putukad: Omasuguste hulgas suurimate kiililaadsete putukate Meganeuropsis permiana ja Meganeura monyi tiibade siruulatus oli kuni 75cm (joonis 8). Hiiglaslikud kiilid lendasid ringi Karboni ja Permi ajastul. Eriliseks tegi aga need putukad asjaolu, et tegemist oli esimeste lendavate püsisoojastega. Ülisuure putuka fossiilid avastas 1880.aastal Prantsusmaal [6].
Joonis 9: Sauropodide suurus võrreldes inimesega [7]
Joonis 10: Sauropodide oletatav välimus [7]
Dinosaurused: Suurimate dinosauruste nimetusele kandideerivad Argentiinast avastatud 105 miljonit aastat tagasi elanud Sauropodid, kelle suurimate isendite pikkust hinnatakse 50 meetrile (joonised 9-10). Hiiglaslikud saurused elasid Juura või Kriidi ajastul ja meenutasid pikakaelalisi brontosauruseid. Sauropodidest leitakse tavaliselt osalisi skelette, millel puudub kas pea või saba või mõlemad. Üsna sageli on leitud vaid üksikuid luid, mille suuruse ja kuju järgi on üritatud taastada kogu väljasurnud looma välimust [7].
Joonis 11: Suurte lendsisalike suurus võrreldes inimesega [8]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 12: Lendsisaliku oletatav välimus [8]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Kriidi ajastul võis kohata ka läbi aegade suurimat lendavat olendit, kelleks oli tiibade 10-12-meetrise siruulatusega tiibsisalik Quetzalcoaltus (joonised 11-12)[8].
Joonis 13: Dromornis stirtoni oletatav välimus [9]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 14: Argentavis magnificense oletatav välimus [10]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Linnud:Raskeima linnu tiitel läheb Austraalias 10 miljonit aastat tagasi elanud emuga sarnanevale linnule Dromornis stirtoni, kes teadlaste meelest kaalus ligikaudu 500kg ja kasvas umbes 3-meetriseks (joonis 13). Teadlased vaidlevad siiani, kas Dromornis oli liha- või taimetoiduline lind [9]. Suurim lendav lind oli Argentavis magnificens, kes elas Miotseenis Argentiina aladel. Selle hiigellinnu tiibade siruulatus jäi 6-8m kanti (joonis 14) [10].
Joonis 15: Moa põgenemas vaenlase eest [16]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Joonis 15: Aepyornise oletatav välimus[17]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Siinkohal võime võrdluseks tuua suurima kaasaegse linnu, kelleks on jaanalind. Tema võib kasvada kuni 2,5m kõrguseks ja kaaluda kuni 155kg. Üks jaanalinnu muna kaalub sama palju kui kaks tosinat kanamuna. Veel 15. sajandil võis Uus-Meremaal leida ka 240kg raskust moad, kes võis kasvada kuni 3,7-meetriseks (joonis 15).
Madagaskaril elas veel 500 aastat tagasi hiiglaslik Aepyornis, keda on kutsutud ka elevantlinnuks (joonis 16). Tema võis kasvada 3-meetriseks ja kaaluda kuni 450kg. Nii moa kui ka elevantlinnu väljasuremises võib otseselt süüdistada inimest [11].
Joonis 17: Paraceratheriumi ligikaudne suurus võrreldes inimesega [12]. Pildi paremaks nägemiseks klikake.
Maismaaimetajad: Suurima maismaal elanud imetaja tiitlit kannab uhkusega Paraceratherium – pikakaelaline ninasarvik, kes elas umbkaudu 20-30 miljonit aastat tagasi Euraasias (joonis 17).Selle hiiglase õlakõrgus oli 5,5m, pea kõrgus 7,5m. Gigantne imetaja kaalus kuni 20 tonni [12]. Võrdlusena tasub märkida, et suurim elusolev maismaaimetaja on aafrika elevant, kes võib kaaluda kuni 5,7 tonni. Eesti suurim imetaja on 600kg kaaluv põder [13].
