Täna hommikul saatis Keskkonnaministeerium laiali pressiteate, milles süüdistab meie peagi aastaseks saavat kodanikuühendust Eesti metsa kahjustamises ja tselluloositehase laimamises, nimetades meid valeandmete esitajateks ja ühiskonna lõhestajateks. Pean tunnistama, et keskkonnaminister Siim Kiisleri ootamatu avaldus kurvastab mind sügavalt.

Viimane isiklik kokkupuude Keskkonnaministeeriumi ametnikega oli mul isiklikult aasta alguses toimunud ministeeriumi partnerluspäeval, millest EMA delegaadina osa võtsin, et arutada koostöövõimalusi meie ühenduse ning keskkonnaministeeriumi vahel, edendamaks niimoodi meie metsade head käekäiku ning rahva ja ametkondade vahelist kommunikatsiooni. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp avaldas toona heameelt, et nii paljud huvigrupid metsanduspoliitikas sõna sekka tahavad öelda, ning avaldas lootust, et me vahepealsete kuude jooksul ära ei "väsi" ning saame hakata juba 2018. aastal otseselt koostööd tegema -- siis, kui hakatakse ette valmistama järgmise kümnendi Eesti metsanduse arengukava.

Oleme juba peaaegu terve aasta teavitanud nii Keskkonnaministeeriumit kui teisi ministeeriume, riigikogu, presidenti ja muid asjasse puutuvaid isikuid, et uus arengukava peaks EMA hinnangul tulema praeguse kümnendi intensiivsest kavast tunduvalt säästvam, et kompenseerida vahepealsetel aastatel toimunud üleraiet. Oma üleraie-kriitikas tugineme nii eesti spetsialistide poolt välja arvutatud kui ka LULUCFi plaanis sisalduvale säästvale piirnormile, mis on 8,4 miljonit tihumeetrit aastas, aga mitte 12 miljonit ega 15 miljonit tihumeetrit, nagu ministeerium praeguste SMI juurdekasvu andmete põhjal võtab.

Meie kriitika ei ole võetud õhust -- kui uut arengukava hakati vastu võtma, kritiseeris seda nii Riigikontroll, ajakirjandus, toona spontaanselt kokku tulnud rahvaühendus Eesti Metsa Eest, säästva metsanduse eest kõnelev teadlaskond, ELF ja paljud teised huvigrupid. Sellegipoolest suruti arengukava ilma nendega arvestamata läbi. Käesoleva kümnendi jooksul oleme näinud, kuidas hoiatavad ennustused täide on läinud - uus arengukava on aasta-aastalt halvendanud meie metsade liigirikkust ning tekitanud rahvas ning erinevates huvigruppides kasvavat pahameelt, mis nüüd lõpuks EMA kaudu kontsentreeritud väljenduse on leidnud.

Kui Siim Kiisler ütleb, et tehase kohta pole teada ilma KMHta mitte mingeid andmeid, siis on tegemist ilmse valega. Algusest peale on välja öeldud, et tehas vajab tooret 3,3 miljonit tihumeetrit, on välja öeldud, palju on vaja paberipuud ja palju haket, palju kuuske ja palju kaske, palju on vaja vett, kui kaugel peab olema raudtee ja maantee jnejnejne. Kui tehase ehitamise üle langetatakse otsus enne uue arengukava üle ära otsustamist, siis teeb see raiemahtude langetamise võimatuks, sest tehas eeldab, et raiemahud ei lange, vaid jäävad vähemalt sama kõrgeks, nagu nad on praegu. EMA leiab aga, et praegused raiemahud on liiga intensiivsed ning selleks, et kompenseerida selle arengukavaga toimunud metsade üleraiet, on järgmiseks kümnendiks vaja nn kompenseerivat arengukava, et veidigi hüvitada oskamatu metsamajandusliku planeerimisega tekitatud kahju.

Kui Kiisler ütleb, et EMA on lõhestanud ühiskonda, kutsudes inimesi valeandmete abil paju alla protesteerima, siis on taas tegemist hoopis ministeeriumi poolse valetamisega. Esiteks on pajupuu kaitse olnud ainus üritus, mida EMA pole juhtinud, vaid millest osad meist lihtsalt vabade liikmetena osa võtsid, samal ajal kui meie metsagrupi kanalit kasutati koha-pealse kommunikatsiooni- ja teabevahendina. Peale pajupuu maha võtmist ja viie inimese kinni võtmist pöördusid pajukaitsjad taas meie poole ning kui EMA koordinaatorid olid tutvunud nendepoolsete asitõenditega ning saanud selgeks, et antud hõberemmelgal tõesti puudus raieluba ning kodanikud seisid seal tõepoolest seaduskuuleka asjaajamise kaitsel, siis otsustasime neid kohtukulude katmise hüvitamisel aidata ning võtsime selle protsessi enese kanda. On kurb, et meie ühendus peab kaitsma kodanikke, kes riigi poolt ette nähtud abi ei saa. Aga selleks ongi EMA loodud - kodanike kaitseks.

Kui Kiisler tahaks rääkida meie tõelistest tegudest, siis võiks ta meenutada näiteks Harku järve läänemetsade lugu, kus Keskkonnaamet väljastas ebaseadusliku lageraieloa Harku järve läänemetsadele, ning peale seda, kui EMA tänu valla ja kohalike inimestega koostööle raieloa vaidlustas ning asjast ajakirjandust teavitas, see peatati ning maastikuplaneeringuliselt oluline haljasala sai päästetud. Heast tahtest pole EMA hakanud Keskkonnaametit ka süüdistama, vaid lootnud, et sellistest lugudest saab alguse reaalne koostöö kodanike ja ametkondade vahel, mis muudab meie elu reaalselt paremaks ja kindlustab meie lastele jätkusuutliku tuleviku.

Hetkel teeme Keskkonnaametiga koostööd seoses Velise jõe hoiuala kõrvale jääva Natura2000 ala piiride laiendamisprojektiga veekogumi piires, kuna seal suvel toimunud raiete käigus said nii veekogu kui eeldatavasti ka kõrval-asuva looduskaitseala väärtused kahjustada. Ka seal ei algatanud Keskkonnainspektsioon ilmselgete raierikkumiste suhtes uurimist enne, kui alles EMA pöördumise peale. Taas pole me seda suure kella külge pannud, sest meie eesmärgiks pole mitte ühiskonda lõhestada, vaid selle maa käekäigu heaks reaalselt midagi ära teha. Seda üllatavam ja kurvastavam oli kõige selle peale aga tänane teade keskkonnaministeeriumi poolt. Oh aeg - kas nad tõesti ei mõista või nad ei taha mõista?

EMA ei ole metsamajandamise vastu, hoopiski mitte. Me oleme metsamajandamise p o o l t - vastutustundliku ja oskuslikult teostatud metsamajandamise poolt.

Koostame homseks Siim Kiislerile EMA-poolse vastuskirja, kus katsume endi motiive ja head tahet selgitada. EMA liikumise nimel Linda - Mari Väli

Jaga: