Kuigi RMK (riigimetsa majandamise keskus) loeb värskest õigusanalüüsist välja, nagu oleks lageraie ebaseaduslik, pole võimalik seda analüüsist mingilgi viisil välja lugeda, kinnitab uuringu tellinud PEM-i (MTÜ Päästame Eesti Metsad) meediakoordinaator Terje Põvvat.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 28. aprill 2022
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Erinevalt RMK peametsaülema Andres Sepa tõlgendusest keskendub Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK-i) analüüs küsimusele, kas RMK-l lasub kohustus metsa uuendada lageraietaga – selgub, et niisugust kohustust seadusest ei tulene. Sellest hoolimata eelistab RMK ainsa metsamajandusvõttena lageraiet, ja seda raieküpsusest lähtuvalt. See on kindlasti seaduslik, aga ökoloogilisest vaatevinklist destruktiivne praktika.
Sepp kirjutab neljapäevases Postimehes, nagu oleks KÕK-i analüüs valminud MTÜ kinnisidee ajel:
“Arvamuslugu “Seadused ei kohusta RMKd meie jaoks olulisi metsi raiuma” keskendub ühe MTÜ pikalt väljendatud kinnisideele, et RMK tegevus, mille aluseks on riigikogu vastu võetud metsapoliitika ja metsaseadus ning seega ka omaniku (rahva) suunis, on selle MTÜ (mitte rahva, nagu tahetakse jätta muljet) arvamusel ebaseaduslik.”
Keskkonnaõiguse Keskuse juristi Kärt Vaarmari sõnul on uuendusraie kohustuse küsimus tekkinud eeskätt niinimetatud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel metsatööde planeerimise menetlustes.
“RMK on tagasi lükanud mitmed ettepanekuid neil aladel raiete või lageraie plaanist loobumiseks, öeldes, et neid ettepanekuid ei ole võimalik arvestada. Kogukonnad on mõistnud seda nii, nagu arvaks RMK, et tal on viitena kohustusele teha üksnes uuendusraiet,” selgitas Vaarmari.
Lageraiete sagenemine ja lankide suurused on kõikjal Eestis kasvanud ning asulalähedasi metsi süsteemselt ei hoita ega kaitsta. Nii ongi kohalikud inimesed võtnud ülesandeks riigimetsi riigimetsamajandaja eest kaitsta. Metsamajandamiskohustust põhjenduseks tuues planeerib RMK asulalähedastes metsades sageli lageraieid, mis on vastuolus tasakaalustatud metsamajandusega.
Ainus ja primaarne huvi, millega RMK peab riigimetsa majandajana raieplaanide tegemisel arvestama, ei saa juristide hinnangul olla üksnes riigile tulu teenimine. Õigusanalüüs sedastab, et tagada tuleb ka riigimetsa avalik funktsioon ja loodusväärtuste kaitse.
Annetajate toel rahastatud õigusliku analüüsi tellis Päästame Eesti Metsad MTÜ. Õigusanalüüsi koostasid Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Kärt Vaarmari, Tiina Georg ja Merlyn Mannov.
Lisainfo:
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
