Kui teadlased ei toimi metsatööstuse soovide kohaselt, rakendab ülikool nende suhtes hirmutamistaktikat ja nad võidakse isegi lahti lasta.

Eesti teadlased kommenteerivad sotsiaalmeedias üsna palju ning on olemas ka blogipostitusi, mida on ka minul huvitav lugeda. Lauri Laanisto, kes on Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi tenuuriprofessor (õppetooli juht), omab samuti blogi. See on kujunemas lausa teadlaste meelis-lugemiskanaliks, kuna just üks ülikool on otsustanud tema suhtes tõsiseid repressioone rakendada.

Millega siis teadlane hakkama sai, et meie "ülidemokraatlikus" süsteemis teda lausa lahtilaskmisega ähvardatakse? Selgub, et teadlane soovis avaldada ERR-is artikli, mis oli ülikoolile totaalselt vastukarva – selle kirjutamine keelati tal ära. Tagatipuks ähvardati teadlane veel lahti lasta, kuna ta kirjutas oma blogis asjadest nii, nagu need tegelikult on.

Kas selline maailmatasemel ülikool, kes sunnib oma teadlast vaikima, saab üldse olla tõsiseltvõetav?

Lisaks küsin kodanikuna, kuidas on võimalik, et teadlased, kes peaksid oma arvamustes vabad olema, peavad tegema elus valiku: kas laulad ülikoolile sobivat metsatööstuse laulu või kui seda ei tee, pead vait olema. See ei ole esmakordne, et selles ülikoolis sellised asjad toimuvad – varemgi on sealt minema kupatatud looduslähedasi teadlasi. Kuid see toimub suuresti avalikkuse pilgu alt varjatult.

On tekkinud olukord, kus Eesti Maaülikooli loodust hoolivad teadlased lähevad üle Tartu Ülikooli. Eesti Maaülikooli võetakse aga tööle kliimaministeeriumist või Keskkonnaagentuurist väga tööstusmeelsed ametnikud, kes on sattunud oma eelmistel ametikohtadel nii suure avaliku surve alla, et on pidanud seal riigitöölt lahkuma.

Selline huvitav liikumine toimub ülikoolide vahel – metsatööstusmeelsed mitteteadlased või poolteadlased saavad varju Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikooli lähevad loodusteadlased, kes julgevad kõneleda rohkem, kui peetakse lubatavaks.

Kuid kui ülikoolis on olukord, kus teadlane justkui ei tohi loodust kaitsta, siis minu kui noore inimese (37 a.) küsimus on: kas see ongi see demokraatia, kuhu tahtsime jõuda?

Teadus peab jääma vabaks. Kui üks ülikool seda põhimõtet eriti intensiivselt lõhub, siis ei lõhu ta mitte pelgalt oma ajaloolist vundamenti, vaid ka kogu riigi väärtusahelaid. Ütlen siinkohal Eesti Maaülikoolile: kui tahate töötada metsatööstuse heaks, siis tehke seda avalikult ja öelgegi otse välja, et olete tööstusmeelne ülikool ja pakute metsatööstusele katet. Kuigi siis võiksite olla ka niivõrd sõnaosavad ja lisada, et ülikoolist tulevad teadustööd võivad olla kallutatud ja mitte 100% teaduslikud – siis saavad soovijad teha valiku, kas asuda sinna õppima või mitte.

Eesti Maaülikool, teil peaks häbi olema!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta