Kui 2017. aastal andis Keskkonnaamet 13 endise kaevandamisala korrastamiseks tingimused, siis tänavu on esimese kahe nädalaga antud juba kümnele alale tingimused.

  • Maamajandus
  • 27. jaanuar 2018
  • Foto: Rummu karjäär. Pixabay, CC Public Domain/Juhannanii

Maapõueseaduse kohaselt peab loa omanik korrastama uuritud või kaevandatud maa, muutes maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks. Kaevandatud maa korrastatakse Keskkonnaameti kinnitatud korrastamisprojekti alusel, lähtudes seejuures Keskkonnaameti antud tingimustest, et tagada ala nõuetekohane ja keskkonnasõbralik korrastamine.

„Kaevandamislubade taotluste menetlemisel on ilmnenud, et kohalikud elanikud ja omavalitsused kardavad sageli, et peale maavara ammendamist jäetakse kaevandatud alad korrastamata. Hirm on mõistetav, sest nõukogude ajast on elanikele jäänud halb mälestus, et karjäärid võivad jääda selliseks, nagu need olid kaevandamise lõppedes. Need mälestused võib unustusehõlma jätta, sest tänapäeval on kõigil kaevandajatel kohustus ala korrastada,“ lausus Martin Nurme, Keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialist.

Viimase viie aasta jooksul on üle Eesti korrastatud 62 kaevandatud ala, neist 18 korrastati eelmisel ning 17 üle-eelmisel aastal. Kõige enam on korrastatud endiseid kaevandamisalasid Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakondades, kus on ka rohkem toimunud kaevandamistegevust. Valdavalt on tegu endiste liiva- ja kruusakarjääridega. Keskkonnaameti prognooside põhjal on korrastatavate alade kasvu oodata ka järgnevatel aastatel.

„Üldjuhul korrastatakse endised kaevandatud alad veekogudeks, metsa- või rohumaaks, mille juurde rajatakse ka puhkeala, kuid leidub ka kohti, kuhu on rajatud lasketiir või motospordirada. Heaks näiteks on endine Seli kruusakarjäär Raplamaal, kus varasemalt kaevandati kruusa, ent nüüd saab seal ujuda, disc-golfi ja võrkpalli mängida ning talvel suusatada,“ lausus Martin Nurme.

Keskkonnaameti kodulehelt on leitavad korrastatud alade nimekiri ja pildigalerii.