Keskkonnaministeerium muutis Uhtju ja Tuhu looduskaitsealade ning Jalase ja Saunaküla maastikukaitsealade kaitse-eeskirju. Peamiselt täpsustati kaitsealade piire, korrigeeriti kaitsekordasid ja kaitse-eesmärke. Riiklike looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu arvati kaitse alt välja Võru maakonnas asuv Tonja-Karisilla-Värska looduspark.

„Kaitsealade kaitsekorra uuendamine on järjepidev protsess. Meie eesmärgiks on see, et meie kaitsealad oleksid ajakohased ja põhjendatud kaitsekordadega ja kaitseksid parimal moel meie looduses esinevaid väärtusi. Selleks on oluline vaadata regulaarselt kaitsealade kaitsekorrad üle ning vajadusel neid korrigeerida,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskirja puhul muudeti olemasoleva looduskaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala laiendati merealal, et tagada parem kaitse ainukesele Soome lahe Eesti vetes olevale hüljeste puhkealale ning mereelupaigatüüpidele. Hüljeste häirimatuse tagamiseks korrigeeriti sihtkaitsevööndi liikumispiirangu regulatsiooni. Liikumispiirang kehtestati 1. aprillist kuni 15. juulini. Lisaks ei ole uuendatud kaitsekorra kohaselt väikekiskjate arvukuse reguleerimine enam ajaliselt piiratud.

Lääneranna vallas asuval Tuhu looduskaitsealal muudeti olemasoleva maastikukaitseala looduskaitsealaks, laiendati piirneva hoiuala baasil kaitseala ja muudeti kehtivat kaitsekorda. Kaitsealaga liideti Tuhu hoiualale jäävad metsa- ja sookooslused ja korrigeeriti piiri selliselt, et see hõlmaks väärtused tervikuna. Hoiualalt kaitsealasse arvatud metsa- ja sooelupaigad tsoneeriti sihtkaitsevööndisse. Kaljukotka pesakoha muutuse tõttu korrigeeriti ka liikumispiirangutega ala.

Rapla vallas asuva Jalase maastikukaitseala puhul muudeti olemasolevat kaitsekorda ja piiri eesmärgiga kaitsta paremini sealseid loodusväärtusi. Kaitse-eeskirja oli vaja muuta ka seetõttu, et alal puudus looduskaitseseaduse alusel kinnitatud kaitse-eeskiri. Olulisemate muudatustena kaitsekorras suurendati ajutise liikumispiiranguga ala 212 hektari võrra, et kaitsta sealseid metsisemängualasid. Kaitseala valitseja nõusolekul võimaldatakse sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja loodusliku veerežiimi taastamist ning keelatakse piiranguvööndis uute maaparandussüsteemide rajamine. Samuti muudeti piiranguvööndis raietingimusi.

Harju maakonnas Kohila vallas asuva Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskirjas muudeti 1973. aastal kaitse alla võetud Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala nime, piire ja kaitsekorda. Kaitseala laiendati eesmärgiga hõlmata kaitsealasse terviklikumalt Liivamäe rannavall ning tagada kaitse väärtuslikele metsaelupaikadele. Ala kaitsekorda muudeti rangemaks –  senise piiranguvööndi režiimi asemel kehtestati metsaelupaikade kaitseks sihtkaitsevööndi režiim.

Võru maakonnas asuv Tonja-Karisilla-Värska looduspark arvati kaitse alt välja, sest alal puuduvad riiklikku kaitset vajavad looduskaitselised väärtused. Looduspargi kaitse alla võtmise eesmärk 1981. aastal oli eelkõige turismi ja puhketingimuste väljakujundamine, kultuuri- ja ajalooliste väärtuste ning inimtegevuse kui ökoloogilise teguri tutvustamine, samuti seto külaarhitektuur ja seda ümbritsev loodusmaastik. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstakse täna Setomaale omaseid väärtusi palju laiemalt kui kõnealusel 437,7 hektarit. Muuhulgas on kaitseala piirkond kehtivas maakonna planeeringus märgitud rohealana ja maakondlikult tähtsa maastikuna, mille kaitseks ja säilitamiseks on planeeringus esitatud mitmed soovitused ehitustegevusele, põllumajandusele, maavarade kaevandamisele jne.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta