Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) hõlmatud Eesti käitistes on CO2-heide 2018. aastal vähenenud ligikaudu 5,6% võrreldes 2017. aastaga. Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 47 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasitootja märtsi lõpuks esitatud aruannete põhjal.

Kui 2017. aastal oli ELi HKSi käitiste koguheide 14,7 miljonit tonni CO2, siis 2018. aastal oli see 13,9 miljonit tonni CO2. Võrreldes kauplemisperioodi 2013–2020 algusega, on ELi HKSi hõlmatud sektorites CO2-heide vähenenud ligikaudu 12%.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Janika Lahe sõnul on enamikes ELi HKSi kuuluvates käitistes CO2-heide võrreldes 2017. aastaga vähenenud. Siiski on ka neid käitisi, kus vähenemine on olnud minimaalne või heitkogused on hoopiski suurenenud.

„Eelkõige on CO2-heide suurenenud kaugküttekatlamajades, kus CO2-heide sõltub väga palju ilmastikutingimustest. Samuti mõjutab heitkoguseid täiendavate võimsuste lisandumine,“ lausus Laht.

Üheks käitiste CO2-heite vähendamise põhjuseks on lubatud heitkoguse ühikute hind. „Kui 2018. aasta alguses oli ühe CO2 tonni hind umbes 7 eurot, siis aasta lõpuks kerkis see üle 20 euro. Tänaseks on CO2 ühiku hind kerkinud juba 27 euroni ning prognooside kohaselt tõuseb see järgnevatel aastatel veelgi. Seetõttu on oodata CO2-heite vähenemist ka edaspidi, kuna kõrge hind sunnib käitisi oma tootmisprotsessi moderniseerima või ümber korraldama,“ kommenteeris Laht.

ELi HKS on üle-euroopaline turupõhine meede kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamiseks. ELi HKSi kuuluvatel käitistel tuleb iga aasta märtsi lõpuks oma CO2 heitkoguste kohta esitada erapooletu audiitori poolt tõendatud aruanne ja vastavalt sellele aprilli lõpuks tagastada tasuta lubatud heitkoguse ühikud, mis käitisele selleks konkreetseks aastaks eraldati. Kui käitise tõendatud CO2 heide on suurem kui käitisele tasuta eraldatud heitkoguse ühikute koguarv, tuleb puuduolevad ühikud kauplemisturult juurde osta. ELi HKSi turul olevate lubatud heitkoguse ühikute osakaal väheneb pidevalt, seega tõuseb nõudlus ühikute järele ja vastavalt sellele ka nende hind. Ühikute kõrgem hind motiveerib käitajaid pidevalt oma CO2-heidet vähendama, et tuleks ühikuid vähem osta või tekiks endal ühikute ülejääk, mille müügist on võimalik teenida täiendavat tulu.

2005. aastal toimima hakanud kasvuhoonegaaside kauplemissüsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuseid. Süsteem aitab Euroopa Liidul saavutada Pariisi kliimaleppega võetud eesmärki vähendada KHG heitkoguseid 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. ELi üleselt on ELi HKSile seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks KHG heidet 43% võrreldes 2005. aastaga.

Eesti pikaajaline siht on vähendada Eesti KHG koguheidet 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastaga. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse KHG heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 48% võrra tasemeni 21 miljonit tonni CO2 ning sellest ligi 70% tuleneb ELi HKSi käitistest. Selleks, et täita 2030. aastaks seatud eesmärki, peaks Eesti KHG koguheide vähenema tasemeni 12 miljonit tonni CO2. Praeguste prognooside kohaselt ei ole me seda eesmärki täitmas ning selle võib veelgi enam kursilt eemale juhtida täiendavate süsinikumahukate tööstuste lisandumine EL HKSi sektoris.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta