Energiatarbimine on muutunud tänu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule ja võrgu rekonstrueerimisele aastatega kordades keskkonnasäästlikumaks, kuid kliimaeesmärkide saavutamiseks on tarvis lisaks küttelahendustele investeerida kaugjahutussüsteemidesse, sõnas Tallinna Energiapäeva konverentsil Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske.

Praegu kasutatakse paljude kodude, kontorite ja tööstushoonete jahutamiseks peamiselt lokaalseid jahutusseadmeid, mis tihti töötavad keskkonda ohustavatel külmaainetel. Energiakontsernil Utilitas on plaanis välja arendada tsentraalne keskkonnasõbralik kaugjahutussüsteem, mis vähendab oluliselt keskkonnasaastet.

„Kaugjahutus on sarnane kaugküttega, sest jahutust toodetakse tsentraalselt ja tarbijasõlmed on ühendatud jahutusvõrgustikku. See on tõhus, kõrge varustuskindlusega ja keskkonnasõbralik jahutusviis, mis on keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast,“ sõnas Veske.

Esimesena liideti kaugjahutusega eelmisel aastal Fahle kvartal, käimas on tööd Ülemiste City liitmiseks ning tulevikus soovitakse pakkuda üha enam kaugjahutamise võimalust Tallinna kesklinna piirkonnas.

Veske sõnul paiskab kaugjahutus linnaõhku ligi 80 protsenti vähem heitmeid kui lokaalne lahendus.

„Tallinna puhul tähendaks kaugjahutus eespool mainitud piirkondades ligi 30 tuhande tonni CO2 heitmete kokkuhoidu aastas. Jahutamiseks plaanime kasutada Tallinnas eeskätt merevett, nagu seda tehakse näiteks ka Helsingis ja Stockholmis,“ sõnas Veske.

2020. aastal toodetakse 70 protsenti Tallinnas tarbitavast kaugküttesoojusest koostootmisjaamades biomassist ja olmeprügist, veel 2008. aastal toodeti 100 protsenti fossiilsetest kütustest. Ettevõttel on täiendava rohelise energia saamiseks plaanis ehitada juurde mitu päikeseelektrijaama ja arendada tuuleenergia lahendusi.

Samuti plaanib Utilitas välja vahetada kõik kuni 1995. aastani rajatud soojusvõrgud. „Rekonstrueerime igal aastal üle 14 kilomeetri soojustorustikku ja kui arvestada juurde uued liitujad, siis ulatub see number 20-ni,“ sõnas Veske.

Eesti kodumajapidamised tarbivad 58 protsenti energiast soojusena. Hooned kasutavad ligi 40 protsenti koguenergiast ja põhjustavad 36 protsenti CO2 emissioonist. Aastaks 2030 peab 42 protsenti Eestis kasutatavast energiast olema pärit taastuvatest allikatest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta