Rakvere Köster Gööcki majas toimus kliimamuutuste teemaline arutelu. Kolm Eesti kliimapaktisaadikut: Mihkel Kangur, Hanah Lahe ja Andres Jaadla jagasid oma teadmisi ja vaatenurki, pakkudes kuulajatele laiaulatuslikku ülevaadet nii teaduslikest, poliitilistest kui ka kohalikul tasandil tehtavatest sammudest keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Haridus on keskkonnakriiside lahendamise võti

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur ja Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Mihkel Kangur on lapsepõlvest saadik olnud seotud loodusteadustega ning jõudnud karjääris teadlase ja õpetajana sügava keskkonnateadlikkuseni. Kangur avaldas, et teadlasena on tema mõju piiratud, mistõttu suunas ta oma tegevuse hariduse valdkonda. Koos abikaasa Liisa Puusepaga püüavad nad muuta haridussüsteemi, et õpilased saaksid süsteemse ja põhjaliku arusaama looduse ja inimese vastastikustest seostest. Ta rõhutas, et inimesed kipuvad unustama, et me kõik oleme osa ökoloogilisest süsteemist ning meil on samuti teatud keskkonnategurid, millest sõltub, kas me saame elada planeedil Maa või ei. Näiteks angerjas saab elada nii magedas vees kui ka soolases vees. Latikas elab aga ainult magedas vees ehk vee soolsus on keskkonnategur, mis limiteerib ära, kas ta saab seal elada või ei saa.

Teaduslikus plaanis viitas ta Rootsi teadlase Johan Rockströmi tööle, mis käsitleb üheksat kriitilist keskkonnategurit, mis määravad inimkonna ellujäämise võimalused. Kuigi mõnes valdkonnas on olukord paranenud (näiteks osoonikihi hõrenemine), on enamus neist teguritest kriitilises seisus. Eraldi tõi Kangur välja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise muldades. 

Kangur tõdes, et maailma teadlaste seas valitseb sügav mure ja isegi lootusetus keskkonna olukorra osas. Kangur võrdles seda "pretraumaatilise stressisündroomiga". Ta leidis, et parim võimalus tuleviku heaks midagi ära teha on panustada haridusse, et noored suudaksid tulevikus toime tulla suurte keskkonnakriisidega, mis neid ees ootavad.

Majanduse ja kliimapoliitika tasakaalu leidmine

Riigikogu liige Hanah Lahe rääkis kliimaprobleemidest poliitilise ja majandusliku nurga alt ja tõdes, et kliimaküsimustes on poliitika ja majandus väga tihedalt seotud. Ta rõhutas, et oleme oma rikkuse saavutanud looduse arvelt.

Lahe märkis, et Eestis on keskkonnapoliitika elluviimine olnud ajalooliselt keeruline, sest muutused nõuavad aega ning sageli on eelistatud mugavust ja majanduslikku kasu. Eestil on hea geograafiline asukoht, mis kaitseb meid paljuski globaalsetest keskkonna- ja kliimaprobleemidest, kuid see ei tähenda, et me ei peaks aktiivselt panustama rohelise ja puhta majanduse edendamisse. Mida rohkem on meil maailmas ressursipuudust, seda rohkem on ka konflikte. 

Lahe käsitles ka prügimajanduse probleeme, rõhutades, et jäätmete sorteerimine ja ringmajanduse edendamine on olulised ja Eestis on selles valdkonnas veel palju tööd teha. Prügist peab saama ressurss, praegu ei kasutata seda potentsiaali piisavalt ära. Süsteem tuleb teha inimesele mugavaks, siis nad järgivad seda. Näiteks, kui teha linnakeskkonnas rattaga liikumine mugavaks, siis inimesed eelistavad kergliiklemist autole. Praegu eelistatakse linnaruumis autode liikumist. Eestile toob suure muutuse kliimaseadus, mis puudutab meid kõiki. Lahe märkis, et poliitikud on need, kes juhivad maailmas muutusi, aga nad ei tegutse piisavalt kiiresti.

Rakvere jätkusuutlikud sammud

Poliitik ja keskkonnaaktivist Andres Jaadla tutvustas Rakvere linna samme, mida on ette võetud rohelisema tuleviku nimel. Kuna Rakvere on suure põllumajanduspiirkonna keskus, siis on väetiste kasutamise tagajärjed olnud näha ka linna veekogudes. Sellega võitlemiseks on kasutatud erinevaid võtteid, näiteks on paigaldatud lämmastikku ja fosforit siduvad ujuvsaared, kasutatud on ka hakkepuidu kotte. Jaadla nendib, et väikeste sammudega saame me kõik mõjutada suuremat ökosüsteemi. Veesüsteemi tasakaal on Rakveres olnud tõsine teema. On olnud aegu, kus kaevud olid kuivad ja saastunud, joogivett veeti autoga laiali. Tugevat tööd on tehtud reoveepuhastuse tõhustamisega. Rakvere on teadlikult ja süsteemselt panustanud kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisse. Rakvere oli esimene Eesti linn, kes liitus Euroopa Komisjoni linnapeade paktiga. Paktiga ühinejad kohustusid ületama Euroopa Liidus aastaks 2020 seatud eesmärgid, vähendades CO² heitkoguseid oma piirkondades 20%. Rakvere linn ületas selle eesmärgi oluliselt. Pidevalt väikeste sammudega teadlikult kliimateemadesse panustavaid linnasid võiks Eestis rohkem olla.

Kliimapakti saadikud rõhutasid, et reaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb tegutseda nii individuaalsel, kogukondlikul kui ka riiklikul tasandil. Nad toonitasid vajadust investeerida rohelistesse tehnoloogiatesse, toetada kohalikke keskkonnaprojekte ja rakendada tõhusaid poliitikameetmeid - seda eesmärgiga saavutada pikaajaline keskkonnahoid ja parandada tulevaste põlvede elukvaliteeti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta