Esmaspäeval, 7. juunil alustati Soolikaoja ülemjooksule Eesti esimeste reostust puhastavate ujuvsaarete paigaldamist Keskkonnaministeeriumi juhitud projekt LIFE IP CleanEST.

Ujuvsaared paigaldatakse Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks. Ujuvsaarte raamid valmisid kohapeal 4. juunil, misjärel pandi need tühjadena nädalavahetuseks ujuma. Esmaspäevast teisipäevani istutatakse nendele taimed.

Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Riin Sikka sõnul kinnitavad LIFE IP CleanEST projekti uurimistulemused Soolikaoja halba seisundit.

„See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid,“ ütles Sikka.

Uurimisgrupi juhi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa ettepanekul otsustati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parandamiseks kasutada fütoremediatisooni ehk taimtervendamist.

„Kasutame rohetaimi ja nendega seonduvaid mikroorganisme, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha. Sellise looduslähedase tervendusmeetme rakendamiseks rajame kolmele paistiigile ujuvsaared,“ selgitas Kõrgmaa.

Ujuvsaared ehitatakse 200 mm PEM torudest. Põlvedega ühendamisel luuakse kaheksanurksed raamid, mille põhjaks kasutatakse metallvõrku. Taimede kasvupinnaseks paigaldatakse võrgule kookosmatt ja kivivill. Taimed istutatakse kivivilla sisse nii, et juurestik ulatuks vette. Taimede osas tehakse valik selliste seast, mis armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid. Sellised taimed on näiteks villpea, hundinui ja erinevad iirised.

Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse kolm ujuvsaart, Supeluse pargi tiik saab viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiik kolm ujuvsaart. Kokku 11 ujuvsaart kogupindalaga 170 ruutmeetrit.

„Ujuvsaarte kasutamise idee lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud sellise tehnoloogia kasutamiseks,“ ütles Kõrgmaa. „Teiseks argumendiks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks pakuvad saared uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele,“ lisas ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta