Eriolukord on tuntavat mõju avaldanud ka jäätmekorraldusele, selgus kohtumistest jäätmevedajate ning -organisatsioonidega. Hüppeliselt on kasvanud pakendijäätmete kogused, probleemiks tõusnud aga konteinerite kõrvale jäetavad ehitus- ja lammutusjäätmed.

Keskkonnaminister Rene Kokk e-kohtus eelmisel ja sellel nädalal Eesti jäätmevedajate ning -organisatsioonidega, et uurida, kuidas on valitsev eriolukord mõjutanud nende igapäevast tööd ning millist abi saab tolles osutada keskkonnaministeerium. „Jäätmetest peab saama lihtsasti vabaneda ka praeguses olukorras, kuid seda oma ja teiste tervist ohtu panemata. Tekkivad jäätmed tuleb koguda selliselt, et need ei ohustaks kuidagi ka konteinereid tühjendavaid autojuhte ega jäätmete käitlejaid,“ ütles keskkonnaminister. 

Üks lihtsamaid viise, kaitsmaks jäätmetega töötajaid, on oma võimaliku nakkusohuga jäätmed sulgeda kindlalt kilekotti ning visata segaolmejäätmete hulka. Eramajaomanikel palutakse konteinerid aga veopäeval lükata aiast välja, et jäätmevedajal oleks võimalikult kontaktivaba tühjendamine.

„Kohtumistest selgus ka see, et viimaste nädalate jooksul täituvad pakendikonteinerid tavapärasest kiiremini,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „Samuti on suvekodude taasavastamised ja ülearusest ajast tingitult hoogustunud kodused remonditööd viinud ehitus-lammutusjäätmete rohkusele.“ Asekantsler lisas, et paraku on viimased tihtilugu asetatud lihtsalt teiste konteinerite kõrvale maha, lootuses et need sealt minema viiakse. „Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb viia jäätmejaama või tellida jäätmevedajalt nende äraveoks konteiner. Noid ei tohi viia pakendikonteineritesse ega nende kõrvale ka eriolukorras.“

Kohtumistest tuli välja ka mitmeid muid jäätmekorralduslikke küsimusi, millest ajendatult täiendas keskkonnaministeerium oma kodulehel olevaid eriolukorra ajal korduma kippuvaid jäätmeküsimusi. Näiteks käiakse kauplustes ühekordsete maskide ja kinnastega, mis on igati tervitatav, kuid pärast poeskäiku visatakse need lahtisesse prügikasti. See on aga potentsiaalne nakkusoht nendele, kes prügikastist taarat või muud väärtuslikku otsivad. Et seda vältida, tuleks poodi minnes võtta kaasa kilekott, kuhu oma kasutatud isikukaitsevahendid pärast panna ning mille siis kinnisena ära visata saab.

„Jah, kilekottide kasutamine ning kõige selle segaolmesse viskamine ei ole meie tavapärane sõnum ega soovitus, kuid eriolukorras on tervis esmatähtis ning seetõttu on teatud mööndused tehtud ka jäätmekorraldusse,“ selgitas keskkonnaminister.

Hoidmaks enda ja kaaskodanike tervist ning vähendamaks nakkusohtu, palub keskkonnaministeerium võimalusel kuni eriolukorra lõppemiseni oodata jäätmete viimisega avalikesse konteineritesse, punktidesse ja jäätmejaamadesse.

Vaata koroonaaegseid jäätmeteemaisi täiendatud KKK-sid keskkonnaministeeriumi kodulehelt

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta