Keskkonnaminister Rene Kokk tutvustas sel nädalal Riigikogu keskkonnakomisjonile võimalust, kuidas edasi minna olukorras, kus metsanduse uue kümnendi arengukava tähtajaks valmis ei saa. Võimalusena pakkus minister välja kuni selle aasta lõpuni kehtiva arengukava pikendamise. Lõpliku otsuse, kas kehtivat arengukava pikendada või  jätkata lühiajaliselt ilma arengukavata ja toetuda olemasolevatele seadustele, teeb Riigikogu.

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava edasilükkumise põhjuseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele vastava keskkonnamõju strateegilise hinnangu (KSH) puudumine. KSH tegija leidmine luhtus juba neljandat korda, seda vaatamata hanke poolitamisele ja tihedatele konsultatsioonidele Eesti keskkonnamõju hindajate ühinguga. Seekord kuulutame välja rahvusvahelise hanke, kuhu Eesti tegijate kõrval ootame pakkuma ka teisi ja selle õnnestumisel võib loota uue aastakümne arengukava jõustumist 2022. aastal. Arengukava strateegiline mõju hindamine on kohustuslik, mida ei tohi  segi ajada arengukava stsenaariumitele tellitud lihtsustatud mõjude hinnanguga.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on metsanduse arengukava koostamine igaks kümnendiks metsaseadusest tulenev kohustus. Ühtlasi saab metsanduse arengukava pidada  metsa jätkusuutliku majandamise üheks indikaatoriks. Olukorras, kus uus arengukava viibib mõjuhindamise tõttu, on võimaluseks kehtiva arengukava pikendamine. Seetõttu on ka ministeeriumi kohus Riigikogule arengukava kehtivuse pikendamise eelnõu ette valmistada. Ettepanekut arengukava pikendamisega edasi minna  toetas ka suur osa uue arengukava koostamise juhtkogu liikmetest.

„Enne arengukava pikendamise eelnõu valitsusse viimist plaanin kutsuda kokku ka metsandusnõukogu, et teemat ühiselt arutada,“ kinnitas Kokk. „Lõpliku otsuse, kas kehtivat arengukava pikendada, saab teha ainult Riigikogu.“

Metsanduse praeguse, 2020. aasta lõpuni kehtiva arengukava pikendamise eelnõu ei näe kavas ette sisulisi muudatusi, sest tõenäoliselt eeldaks see ka uut mõjude hindamist. Pikendamise eelnõu saadab Keskkonnaministeerium peagi teistele ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seejärel arutab arengukava  pikendamise vajadust ja võimalusi koos laekunud seisukohtadega metsandusnõukogu. Pärast seda esitab minister eelnõu koos kogutud taustamaterjaliga valitsusele ning kui valitsus eelnõu toetab, saadab ta selle otsustamiseks Riigikogule.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve toonitas, et kindlasti ei ole arengukava koostamisega viivitamine olnud ministeeriumi eesmärk ning et sedavõrd laiapõhjalist huvi äratavas valdkonnas kokkuleppe tegemine ootuspärasest hiljem ei ole esmakordne. Küll aga teame, et nii varasemad kui ka uus metsanduse arengukava lähtuvad metsa jätkusuutliku majandamise rahvusvahelisest definitsioonist, mis on lõimitud nii metsapoliitikasse, metsandust puudutavatesse strateegilistesse dokumentidesse kui ka õigusloomesse. Seega on kehtiva arengukava pikendamine selles olukorras üks võimalus ning edasi võib minna ka minna ilma arengukavata, toetudes olemasolevatele seadustele.

Järve selgitas, et metsanduse jätkusuutlikkust hinnatakse kogu maailmas terve rea indikaatorite abil, mis on teineteisest sõltuvuses – ehk üht näitajat ei ole võimalik välja rebida teisi arvestamata. Siiski, kuigi metsanduse praeguse arengukava pikendamise eelnõugi ei ole veel valmis, on juba kerkinud raiemahu küsimus: kas arengukavas jätkusuutlikuna kirjeldatud 12–15 miljonit tihumeetrit  aastas on tõesti jätkusuutlik ning millistele andmetele see tugineb.

Kristel Järve kirjeldas, et olemuselt on arengukava valdkonda arendav ja suunav dokument. Raiemahu kõrval tuleks tegelikult ehk alustada kolmest põhieesmärgist, neist üks on sõnastatud järgmiselt: „Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses.“

„Seda piirangut võimaldab rakendada metsaseadus, mis ütleb, et kui on alust eeldada, et raiemaht ületab majandatava metsa juurdekasvu, siis on valitsusel õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale,“ selgitas Kristel Järve. „Praeguseks juurdekasvu ületatud ei ole.“

Keskkonnaministeeriumi eluslooduse üksuse asekantsler Marku Lamp meenutab, et metsanduse kehtivas arengukavas kirjeldatud optimaalse raiemahu hindamiseks koostati arengukava kokku panemise käigus ülevaade puiduressursi võimalikest kasutusmääradest aktiivse, mõõduka ja väheneva puidupakkumise stsenaariumite korral.

Sellest lähtuvalt peeti pikas perspektiivis optimaalseimaks metsa mõõduka kasutuse stsenaariumi (raiemaht 12–15 miljonit tihumeetrit aastas). Tegelik raiemaht on aga arengukava jooksul olnud keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas.

Metsanduse arengukavasid puudutavate materjalidega on igal huvilisel võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta