Keskkonnaministeerium uuendab avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, sest 2012. aastal valitsuse kinnitatud nimekiri ei vasta enam tänastele oludele.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Hendrik Põldoja sõnul tuli mitmed veekogud nimekirjast välja arvata põhjusel, et looduses ei ole need enam eraldi veekogudena eristatavad. „Mõni on tänaseks kinni kasvanud või soostunud, mõni on hävinenud paisu purunemise või allalaskmise tõttu, mõned jõel paiknevad paisjärved ei ole enam aga jõest eristatavad,“ loetles Põldoja veekogude kadumise põhjuseid. „Samuti on nimekirja täiendatud nende veekogudega, mida varem nimekirjas ei olnud, kuid mis vastavalt veeseaduses sätestatud kriteeriumitele peaksid avalikult kasutatavad olema,“ lisas ta.

Nii on nimekirjast eemaldatud näiteks Lehetu järv Harju maakonnas ja Kuusikjärv Hiiu maakonnas. Uue veekoguna on aga nimestikku lisatud näiteks endisel karjääri alal asuv Rummu järv Harjumaal.

Nimekirja on kantud nii avalikult kasutatavad järved, paisjärved kui ka vooluveekogud. Järvi on Eestis hetkel kokku 657, paisjärvi 207 ja vooluveekogusid ehk jõgesid, ojasid ja kraave 499.

Avalikult kasutataval veekogul on lubatud supelda, harrastada veesporti, liikuda jääl, võtta vett ning püüda kala. Kallasrada on sellistel veekogudel samuti avalikuks kasutamiseks - veekogu ääres viibimiseks ning kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.

Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja eelnõuga ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Keskkonnaministeerium saatis avalikult kasutatavate veekogude täpsustatud nimekirja kooskõlastusringile. Ettepanekuid ja märkuseid palub Keskkonnaministeerium esitada 9. märtsiks 2021.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta