Innovatiivsuse tulemustabeli andmetel tõusis EL innovatsioonitase 2011. aastal peaaegu kõikides liikmesriikides. Eesti jääb innovatsioonitasemelt natuke alla ELi keskmise, püsides liiderriikide Rootsi, Taani, Saksamaa ja Soome järel nn keskmiste innovaatorite rühmas.

ELi üldine tõusutempo on aga aeglustumas ning ikka veel ei suuda EL järele jõuda maailma innovatsiooniliidritele USAle, Jaapanile ja Lõuna-Koreale. EL 27 nõrgim koht on endiselt erasektori uuendustegevus. Jätkuvalt juhib EL selliste tärkava turumajandusega riikide nagu Hiina, Brasiilia, India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika ees. Hiina innovatsioonitase aga tõuseb ning ta hakkab EL 27 tasapisi järele jõudma.

Juhtpositsioon ELis ja rahvusvahelisel tasandil paistab olevat selgelt seotud ettevõtete innovatsioonitegevuse ning avaliku ja erasektori koostööga. Ehkki innovatsiooni tipptaset ei ole võimalik saavutada ühel konkreetsel viisil, on selge, et kõik innovatsiooniliidrid – Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa – panustavad väga palju teadus- ja arendustegevuse kulutustesse.

„Meil on vaja tasakaalustatud riiklikke teadus- ja innovatsioonisüsteeme, mis loovad innovatsioonisõbraliku ärikeskkonna. Tulemustabelis on näha ka Euroopa ja USA tippteaduse vaheline lõhe. Peame kiiremas korras looma Euroopa teadusruumi, et elavdada konkurentsi, saavutada rohkem tipptulemusi ning meelitada ligi ja hoida andekaid inimesi kogu maailmast,” ütles teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn.

Lisaks Eestile on innovatsioonitase ELi keskmise ümber veel Belgias, Ühendkuningriikides, Hollandis, Austrias, Luksemburgis, Iirimaal, Prantsusmaal, Sloveenias ja Küprosel. Meist tahapoole jäävad Itaalia, Portugal, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Ungari, Kreeka, Malta, Slovakkia ja Poola ning ELi nõrgimad innovaatorid on Rumeenia, Leedu, Bulgaaria ja Läti.

Jaga: