2024. aasta majandusaastast muutuvad kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) raames äriühingute kestlikkuse andmete avaldamise nõuded oluliselt rangemaks. Uued nõuded avaldavad enim mõju suurettevõtetele, kuid tarneahela kaudu kandub mõju ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Mida peaksid ettevõtted alanud majandusaastal kestlikkuse arendamisel arvestama, et see avaldaks positiivset mõju nii ettevõtte majandusedule kui ka tugevdaks finantseerimis- ja investeerimiskindlust, selgitavad SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas ja jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.

„ Euroopa Liidus laiendatakse oluliselt kestlikkuse aruannete esitamise nõuet, et see hõlmaks suuremat hulka suurettevõtteid, ühtlasi laiendatakse tunduvalt ka avalikustatava teabe hulka. Senini on kestlikkusaruandluse raporti koos majandusaasta aruandega pidanud esitama enam kui 500 töötajaga avaliku huvi ettevõtted, nagu näiteks börsidel noteeritud firmad, pangad või kindlustusandjad. Nüüd kohustus laieneb ning koos 2025. aasta majandusaasta aruandega peavad kestlikkusaruandluse esitama ettevõtted, millel on täidetud vähemalt kaks kolmest järgnevast näitajast: rohkem kui 250 töötajat, käive suurem kui 40 miljonit eurot või varasid rohkem kui 20 miljonit eurot,“ tõi esile SEB Panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Peep Jalakas.

 Ta lisas, et Statistikaameti andmete kohaselt võib Eestis selliseid ettevõtteid olla kuni paarisaja ringis.

Samas nentis Jalakas, et kuigi kestlikkuse raporteerimine on kohustuslik suurorganisatsioonidele, mõjutab kestlikkuse põhimõtetega arvestamine järjest enam ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimist, mistõttu on oluline, et kohustuslike raportite kõrval realiseeruks Eesti ettevõtluses kestlikkuse printsiibid kõigil ettevõtluse tasemetel, sest need on olulised Eesti ettevõtluse riskide maandamisel ja konkurentsivõime tugevdamisel.

SEB panga korporatiivklientide osakonna jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim selgitas, et eelkõige on alanud majandusaastal kestlikkusaruandluse ning tegevuste arendamise seisukohast oluline, et ettevõtetel tekiks läbimõeldud  kaardistus, mis annaks ülevaate kestlikkusega seotud riskide ja võimaluste kohta ja aitaks seada mõõdikuid ettevõtte kestliku arengu juhtimiseks.

Küsimusele, millest peaks siis ettevõte kestlikkuse arendamisel alustama, vastas Torim, et igal ettevõttel on oluline teha ülevaade oma tegevusest lähtuvalt ESG aspektidest (Environmental-Social-Governance ehk keskkonna- ja sotsiaalsete mõjud ning juhtimistavad), keskendudes seejuures oma ärimudelile, juhtimisstruktuurile, kehtivatele keskkonna- ja kliimamõjudele, aga ka tarneahela toimimisele ja turunõudluse muutustele. Samuti on oluline arvestada oma sidusrühmade – töötajate, klientide, tarnijate, rahastajate – ootustega.

„Kui ettevõte on kaardistanud ära hetkeolukorra, siis on võimalik hinnata riske ja seada prioriteete arendusteks. Hinnata iga teguri võimalikku mõjuulatust ja tõenäosust, sh kas ESG faktorid võivad mõjutada ettevõtte tulusid, kulusid või üldist finantsolukorda lühi- või pikaajalises perspektiivis, et selle põhjal oma tegevusi kohandada ja optimeerida,“ selgitas Torim.
Ta rõhutas, et esialgu tasub kindlasti keskenduda neile teguritele, millel on ettevõtte tegevusele kõige suurem mõju.

„Iga ettevõte saab arendada ja muuta vaid seda, mida ta mõõdab sh süsiniku heite hindamine oleks esmaseid tegevusi. Peale seda saab ettevõtte tegevusi kohandada ja optimeerida, näiteks keskendudes oma ettevõtte energia ja ressursisäästlikkuse kasvatamisele,ringmajanduse arendamisele, jäätmete vähendamisele, töötajate ja sidusrühmade õiguste ja heaolu tagamisele, ettevõtte juhtimise läbipaistvuse suurendamisele jne,“ tõi Torim näidetena esile.

Iseäranis oluline on SEB jätkusuutlikkuse nõustamisjuhi sõnul see, et kõikide tegevuste puhul kasvaks inimeste teadlikkus – nii juhtkonna kui töötajate ja ettevõtte klientide-partnerite tasandil.

Kestlike äritavade rakendamine ettevõtte edusse ei küsi ettevõtte suurust

Kuigi suurettevõtted on enamasti rohkem ressursse, et rakendada põhjalikke kestlikkuse strateegiaid, on keskmistel ja väikestel ettevõtetel oma paindlikkuse tõttu võimalik kiiremini rakendada praktilisi ja sihipäraseid algatusi või innovatsioone sellistes valdkondades nagu energiatarbimise ja jäätmete vähendamine ning kasvuhoonegaaside heitkoguste kärpimine.

Suurem paindlikkus võimaldab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetel orgaaniliselt integreerida kestlikud äritavasid oma igapäevastesse tegevustesse.

„Kuivõrd väiksematel ettevõtetel võib olla keerulisem rakendada laiaulatuslikke kestlikkuse-algatusi oma tegevustesse, võiks nende fookus olla kõige olulisemate riskide ja võimaluste kindlaks tegemisel ning nendega tegelemisel, samuti koostööl teiste ettevõtetega ressursside ja parimate praktikate jagamiseks. Koostööd võib teha näiteks kohalike kogukondade või mittetulundusühingutega. Samuti tasub väikeettevõttel rääkida oma klientidega, kellel võivad olla selged ootused tarneahela kestlikkuse eesmärkide ja raporteerimise osas,“ tõi Torim esile.

SEB panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Peep Jalakas lisas, et suure tõenäosusega on kestlikul tegutsemisel üha kasvav mõju ettevõtete äritegevusele ning teistest kestlikum tegutsemine võib olla tulevikus oluliseks konkurentsieeliseks, mis võimaldab küsida klientidelt toote eest kõrgemat hinda. „Kui ettevõte kestlikkust oluliseks ei pea ning eesmärke ei kehtesta ning infot ei raporteeri, võib juhtuda, et raskem on leida kliente ning finantseeringut erinevate projektide jaoks,“ nentis Jalakas.   

Kestlikkus mõjutab ka panga finantseerimishinnanguid

Jalakas tõi esile, et pangad hindavad ettevõtteid finantseerimise osas mitmete erinevate kriteeriumite alusel, kuid keskkonnasõbralike ja kestlike äritavade järgmine on muutunud üheks järjest olulisemaks aspektiks. Näiteks võib pank hinnata ettevõtte keskkonnapoliitikat ja -tegevust, sotsiaalse vastutuse algatusi, juhtimistavasid, samuti ettevõtte vastupanuvõimet ja kohanemist muutuvatele keskkonna- ja sotsiaalsetele riskidele. Lisaks hinnatakse, kuidas ettevõte integreerib kestlikkust oma äristrateegiasse ja igapäevaoperatsioonidesse, millised on tema pikaajalised ESG eesmärgid ja kuidas ta jälgib ning raporteerib oma edusamme. Selline lähenemine aitab pankadel mõista ettevõtte jätkusuutlikkuse taset ja potentsiaalset mõju finantsilistele tulemustele.

SEB panga eksperdid tõid esile nelja valdkonna tegevusi, mida arvestatakse finantseerimishinnangute andmisel ning millele võiks olla vastused nii väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetel kui ka suurorganisatsioonidel.

Ettevõtte juhtimise ja teadlikkuse tegevused:

Kas ettevõttes rakendatakse asjakohaseid keskkonna- ja tööohutuse juhtimissüsteeme?

Kas kõik seadusest tulenevad keskkonnanõuded on täidetud?

Kas ettevõte on teadlik tulevastest regulatiivsetest muudatustest ja nõuetest?

Kas ettevõtte omanike struktuur on läbipaistev?

Kas ettevõtte hankijad, kliendid ja partnerid on läbipaistvad, rakendavad kestlikkuse põhimõtteid?

Keskkonna- ja kliimamõjudega seotud tegevused:

Kliimamõju ja kasvuhoonegaaside heitekogused: kui suur on ettevõtte süsiniku jalajälg ja millised on heite vähendamise võimalused?

Kas on võimalik juurutada ringmajandust ja tõhustada jäätmemajandust?

Kas on võimalik vähendada pakendite kasutust või võtta kasutusele keskkonnahoidlikumad pakendid?

Sotsiaalse vastutuse alased tegevused:

Kas töötingimused on kooskõlas kohalike eeskirjade ja valdkonna tavadega ning töötajale on tagatud ohutu ja tervislik töökoht?

Kas töötajaid koheldakse võrdselt/õiglaselt, vältides soolist, vanuselist või muus vormis diskrimineerimist?

Milline on ettevõtte panus kohalikku kogukonda - töökohtade loomine ja säilitamine, kogukonna rahaline/mitterahaline toetamine?

Üleminekuriskid ja investeeringuvajadused

Millised on võimalikud tarneahelast tulenevad ESG riskid?

Kui hästi tuntakse kliente ja jälgitakse turunõudluse, sh tarbijaeelistuste muutuseid

Millised on kestlikkuse eesmärkide saavutamise investeeringuvajadused?

Nii Jalakas kui Torim nentisid, et kuigi juba eelmisel aastal oli finantssektoris näha ettevõtete kasvavat huvi kestlikkusepõhimõtete rakendamise vastu, siis süstemaatiliselt tegelevad sellega veel vähesed.  

„Kuna tegemist on väga kiiresti areneva valdkonnaga, siis aitaks nii Eesti ettevõtteid kui ka panku see, kui Eestis tekiks ühtne  raporteerimise vorm ja keskne süsteem, kuhu andmeid esitada – näiteks sarnaselt äriregistriga finantsaruandluse osas,“ rõhutas Jalakas vajadust selguse ja struktureerituse järele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta