Brüsselis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil leppisid keskkonnaministrid kokku kliimaseaduse üldises lähenemiseviisis ehk eesmärgis vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on järgmiseks sammuks kliimaseaduse läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide ühiseid seisukohti esindab läbirääkimistel lähtuvalt kokkulepitud üldisest lähenemisviisist EL Nõukogu eesistuja, kelleks alates jaanuarist on Portugal.

„Kliimaseadus annab kätte suunad aastateks 2030 ja 2050, kuid eesmärkide saavutamiseks vajalike poliitikameetmete uute ettepanekutega tuleb Euroopa Komisjon välja järgmisel aastal,“ selgitas Klaas. 

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on üks Euroopa rohelise kokkuleppe paketti kuuluvatest algatustest, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt õiguslikult siduvad 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid. 

Eesti eesmärk on vastavalt 2017. aastal vastu võetud kliimapoliitika põhialustele vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkogust 70% võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ esialgsete andmete kohaselt on Eesti 2019. aasta seisuga vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligi 60% võrreldes 1990. aastaga.

EL keskkonnanõukogu andis heakskiidu ka ELi uue 2030. aasta eesmärgi esitamisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Pariisi kokkuleppe järgi pidid EL ja ka kõik teised Pariisi kokkuleppe osalisriigid 2020. aasta jooksul 2030. aasta kliimaeesmärki uuendama ning sellest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati teavitama.

Eestit esindas keskkonnanõukogu istungil Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht Marten Kokk.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta