Euroopa Kohus tegi otsuse Hollandi kaebuse kohta, kus keelati sisetehnigute (in-house) erandi kasutamine olukorras, kus omavalitsusele kuuluv ringmajandusettevõte püüb varjata oma suurust ja käivet, viies tehinguid tütarfirmadesse. 

  • Jäätmed
  • 24. jaanuar 2026
  • Foto: Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Euroopa Liidu Kohtu otsuse järgi tuleb omavalitsuste in house-hangete tingimuste hindamisel arvestada kogu kontserni koondkäivet ning müügipiiranguid ei ole lubatud vältida turupõhise tegevuse viimisega tütarettevõtetesse. Otsus puudutab eelkõige avaliku omandiga kontserne, millel on samaaegselt nii in house-tegevus kui ka turupõhine äritegevus tütarettevõtete kaudu.  

“Otsus on ringlussevõtusektori jaoks väga oluline, sest Euroopa Kohus selgitab muuhulgas, et in-house-põhimõtet rakendades tuleb tõseslt kaaluda, kuidas see mõjutab konkurentsi olukorda valdkonnas. Omavalitsusettevõtete kontsernid on pikka aega paljudes Euroopa riikides tekitanud arutelu ning ettevõtlusorhanisatsioonid on ka korduvalt juhtinud sellele tähelepanu sellele, et omavalitsuste struktuurid võivad nõrgendada konkurentsi ja moonutada turgu,” selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. 

Rüütlemann lisas, et eriti pingsalt jälgivad Euroopa Kohtus toimuvat Soome ettevõtted, sest 2025. aasta suvel pöördus Soome Ringmajandusettevõte Liit Euroopa Kohtu poole palvega uurida kahe Soome omavalitsuse jäätme- ja energiafirma – Biosairila Oy ja Riikinvoima Oy – miljonitesse eurodesse ulatunud toetusi omavalitsuselt ja laenude mahakandmisi.

„Selles osas veel Euroopa Kohtu otsust ei ole, kuid värskelt avalikustatud kohtulahend muudab kindlasti seda, kuidas munitsipaalettevõtted saavad edaspidi oma tegevust korraldada, et tagada avatud ja võrdne konkurents. See on äärmiselt oluline ka Eesti kontekstis, sest ka meil värskelt vastu võetud jäätmereform annab omavalitsustele kätte rohkem mänguvõimalusi.”

Omavalitsuskeskse jäätmekorralduse mudelitega riikides on tavaline, et omavalitsuste ettevõtete tütarettevõtted pakuvad ettevõtetele jäätmete vastuvõtu- ja käitlusteenuseid. Osa turul tegutsejatest keskendub käitlusrajatiste vaba võimsuse müügile, teised pakuvad lisaks ka pinnase ja mineraalsete materjalide vastuvõttu, ringlussevõttu ja taaskasutamist. Otsuse järel tõusevad nende struktuuride läbipaistvus ja konkurentsimõjud kesksele kohale.

“See on täpselt see, mille eest ettevõtlusorganisatsioonid jäätmereformi arutelude ajal hoiatasid: skeemitatakse ka teistes riikides ning miskipärast soovib Eesti ka uute seadustega sinna suunda liikuda,” lisas Rüütelmann.  
 

Euroopa ettevõtjad väljendavad muret remunitsipaliseerimise üle
 

Euroopa jäätmekäitlusassotsiatsioon (FEAD), mis esindab eraomandis olevaid jäätmekäitlus- ja ringmajandusettevõtteid kogu Euroopas, on korduvalt väljendanud muret jäätmekäitlusteenuste remunitsipaliseerimise pärast Euroopas. FEADi esindajate sõnulpiirab munitsipaalettevõtetele eriõiguste andmine eraettevõtjate ligipääsu turule, moonutab turgu ja vähendab valmisolekut teha vajalikke erainvesteeringuid, mis piirab ringmajandusvaldkonna arengut. 

“Konkurentsipõhiste hangete puudumine jätab eraettevõtjad turult kõrvale ning võtab neilt vajaliku nähtavuse ja stabiilsuse, mis on hädavajalik pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Ringmajanduse täieliku potentsiaali avamiseks tuleb hankereegleid ajakohastada ning jäätmekäitluslepingute üle otsustada kvaliteedi, tõhususe ja innovatsiooni alusel,” sõnas FEADi president Herwart Wilms. 
 

 

Hollandi vaidlusest

Euroopa kohtu 15. jaanuaril tehtud otsus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65) artikli 12 lõike 3 esimese lõigu punkti b ja artikli 12 lõiget 5.

Otsuse järgi on in house-hangete tingimuste hindamisel keskse tähtsusega kogu kontserni koondkäive. Piirangutest ei saa edaspidi mööda hiilida, kandes turupõhise tegevuse üle tütarettevõtetesse, sest kogu kontserni majanduslik tervik peegeldab tegelikku tegevuse mahtu ja selle mõju turgudele.
Taotlus esitati kohtuvaidluses, mille üks pool on AVR-Afvalverwerking BV  ja teine pool NV BAR-Afvalbeheer , Gemeente Barendrecht (Barendrechti vald, Hollan), Gemeente Albrandswaard (Albrandswaardi vald, Holland), Gemeente Ridderkerk (Ridderkerki vald, Holland), NV Irado ja Afvalsturing Friesland NV  ning mille ese on BARi valdade kodumajapidamiste sekundaarsete jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks sõlmitud otselepingud, mis sõlmiti riigihankemenetlust korraldamata avaliku sektori hankijate poolt ühiselt kontrollitavate juriidiliste isikutega.