Teisipäeval, 25. veebruaril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kuidas jäätmetes peituvaid süsinikoksiide bakterite abil taaskasutada?“

Raiskavast lineaarmajandusest põhjustatud tahkete jäätmete kuhjumine ohustab ökosüsteeme üle maailma. Mure pöördumatute kliimamuutuste pärast aina kasvab, mistõttu oleme hakanud kasutama üha enam taastuvenergialahendusi. Lisaks peame loobuma fossiilkütustest ka keemiatööstuses ja liikuma ringbiomajanduse poole, kasutades kestlikke tooraineid ja CO²-neutraalseid tehnoloogiaid. 

Kaspar Valgepea sõnul on gaasfermentatsioon üks tehnoloogiatest, mis on vajalik selleks, et saavutada võime toota ligi 60% maailma majanduses kasutatavast toormest bioloogiliste meetoditega. Gaasfermentatsioon võimaldab atsetogeensete bakterite abil taaskasutada nii heitgaasides kui ka gaasistatud tahketes jäätmetes peituvaid süsinikoksiide. 

„Neid saab kasutada nii kütuste või kemikaalidena kui ka eri materjalide, näiteks plasti või sünteetilise kummi tootmiseks. Neid võib hiljem omakorda kasutada gaasfermentatsiooni toormaterjalina,“ rääkis professor. 

Praegu kasutatakse gaasfermentatsiooni etanooli tööstuslikuks tootmiseks. Bioinseneeria meetodid võimaldavad aga luua ümberkujundatud ainevahetusega uudseid bakteritüvesid ning toota vajalikke ühendeid tõhusamalt ja suuremas valikus. 

„Bakterite looduslikku ainevahetust muutes või neile võõra DNA abil uusi omadusi lisades saame luua uudseid kasulikke rakuvabrikuid. Tööstusliku rakenduse seisukohalt on oluline mainida, et rakuvabrikud on kui tarkvara, mida saab kasutada samas riistvaras – bioreaktoris – eri ühendite tootmiseks,“ täpsustas Valgepea. 

Inauguratsiooniloengus räägib Kaspar Valgepea lähemalt atsetogeensetest bakteritest ning tutvustab gaasfermentatsiooni eeliseid, puudusi ja võimalusi. Muu hulgas kirjeldab professor laboritöö eripärasid ja peamisi uurimisküsimusi, millele tuleb tehnoloogilise läbimurde saavutamiseks leida vastused. Viimaks tutvustab ta gaasfermentatsiooni töörühma tegevust ja eesmärke. 

Kaspar Valgepea on omandanud 2010. aastal magistrikraadi rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialal Tallinna Tehnikaülikoolis. 2014. aastal kaitses ta samas doktoriväitekirja „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“, mille eest pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Õpingute ajal töötas ta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses ning täiendas end Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. Hiljem läbis ta järeldoktorantuuri Austraalias Queenslandi Ülikoolis. 

2019. aastal sai Valgepeast vanemteadur Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis ja ta asus juhtima gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid arendavat Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) projekti GasFermTEC raames. Alates 2024. aastast on ta gaasfermentatsiooni professor bioinseneeria instituudis, kus juhib töörühma, kelle eesmärk on lõimida gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid sünteetilise ja süsteemibioloogiaga, et arendada mikroobseid rakuvabrikuid. Töörühma tunnustati 2024. aastal, mil Valgepea pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase grandi. 

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised.

Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta