Euroopa Kohus tegi 21. juulil otsuse, milles selgitas, kuidas tõlgendada EL direktiivis 92/43/EÜ (nn loodusdirektiivis) sisalduvaid nn Natura hindamise sätteid. Taotlused esitati kahes kohtuvaidluses, millest esimeses on kaebajateks Hilde Orleans jt ning teises Denis Malcorps jt, mõlemas kohtuvaidluses on teiseks pooleks Vlaams Gewest (Flaami piirkond Belgias).

Kohtuasjad puudutavad detailplaneeringut, millega on ette nähtud Antwerpeni (Belgia) sadama laiendamine Schelde jõe vasakkaldal. Projekti mõjualasse jääb Natura 2000 erikaitsealaks määratud elupaigatüüp jõe lehtersuue  (jõe suudmeosa, mis on mere poolt üle ujutatud). Tegevus võib kaitseala oluliselt mõjutada, kuna kavandatud töödega kaasneb sellel asuvate teatavate elupaigatüüpide hulka kuuluvate alade hävitamine. Vaidluse põhisisuks oli, kas nn Natura hindamise käigus võib arvesse võtta kompensatsioonimeetmeid (uue analoogse ala rajamine mujale), mida pole täies mahus hindamise lõpu hetkeks ellu viidud.

Euroopa Kohus leidis, et loodusliku elupaiga terviklikkuse tagamiseks peab ala kaitsestaatus jääma soodsaks. See tähendab, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega. Seetõttu ei saa hindamisel arvesse võtta kompensatsioonimeetmeid, mis pole hindamise lõpuks ellu viidud.

Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-387/15 ja C-388/15

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta