Euroopa Komisjon avalikustas juuli lõpus meetmepaketi, mille eesmärgiks on vähendada CO2 jt kasvuhoonegaaside heidet väljaspool EL heitekaubanduse (EU ETS) süsteemi. Pakett sisaldab meetmeid kasvuhoonegaaside vähendamiseks transpordi-, põllumajandus-, maakasutus-, hoonehalduse, metsanduse jt majandussektorites. Paketiga üritatakse samal ajal nii säilitada ELi konkurentsivõimet kui järgida Pariisi kliimakokkuleppega võetud CO2-heite vähendamise eesmärke. EL on lubanud aastaks 2030. a heitkoguseid eelnimetatud sektorites võrreldes 2005. aastaga vähendada 30% võrra.

Heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid

Riikide seisukohalt olulisimaks meetmeks on nn kohustuste jagamise määruse eelnõu. Eelnõu kohaselt on erinevatele riikidele seatud konkreetne kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk, st protsent mille võrra tuleks põllumajandus-, transpordi jt valdkondades heitkoguseid aastaks 2030 vähendada. Võrdlusaastaks on seejuures 2005. a heitkogused. Analoogse sisuga otsus kehtib hetkel 2020. aastani.

Erinevate riikide eesmärgid on tulenevalt elatustasemest jt teguritest oluliselt erinevad. Luksemburg, Rootsi, Taani ja Soome peavad vähendama heitekoguseid ca 40% võrra, samas kui Bulgaaria ei pea heitkoguseid üldse vähendama. Eesti kohustuseks oleks vähendada heitekoguseid 13% võrra. Võrreldes aastani 2020 kehtivate reeglitega oleks lähenemine meie jaoks oluliselt rangem, kuna 2020. aastaks võime oma heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes isegi 11% võrra tõsta.

Transport

Üheks meetmepaketi osaks on uued standardid autodele, väikebussidele ja veoautodele. Pakett näeb samas aga ette vähe reegleid õhu-, mere- ja raudteetranspordisektori heitkoguste piiramiseks.

Uute meetmetena on paketis välja pakutud veoautode kasvuhoonegaaside vähendamist ja kütusekulu standardite loomist. Samuti plaanitaks muuta teemaksud sõltuvaks masinate kütusekulust. Peale automootorite heitkoguste katsetamise skandaali on Komisjon võtnud eesmärgiks välja töötada uued ja usaldusväärsed heitkoguse testid, sh ka kasvuhoonegaaside heite osas. Meetmepakett analüüsib samuti võimalusi, kuidas oleks võimalik edaspidi enam toota vähese heitega ja nullemissiooniga sõidukeid. Kütuste tootmise osas on plaan jätkuvalt vähendada toidubaasil toodetud biokütuste kasutamist ja arendada uuemaid, väiksema mõjuga biokütuseid.

Kuigi pakett sisaldab endas meetmeid autode ja veokite emissiooni vähendamiseks, leiavad eksperdid, et olulise puudusena ei sisalda see konkreetseid meetmeid vähendamaks lennundus-, mere- ja raudteetranspordisektori heitkoguseid. Keskkonnaühenduse Transport&Environment eksperdid leiavad, et sõidukite heitkoguste vähendamist võidakse varjutada heitkoguste kasvuga lennunduses ja laevanduses. Ekspertide hinnangul tuleks seetõttu paketti lisada lennundus-, mere- ja raudteetransporti puudutavaid meetmeid.

Maakasutus ja metsandus

Metsandus- ja maakasutust hakataks meetmepaketi kohaselt käsitlema alates 2021. aastast. Kuni selle ajani on sektorid reguleeritud rahvusvahelise Kyoto protokolliga. Vahemikus 2021-2030 on EL riikidel kohustus säilitada sektorite süsinikuneutraalsus. See tähendab lihtsustatult, et nende sektorite süsinikuheide tuleb kompenseerida samas sektoris, nt metsa maharaiumisel istutada uus mets.

Meetmepakett jaotab perioodi kaheks viieaastaseks tsükliks (2021-2025 ja 2026-2030). Mõlema perioodi järel (aastal 2027 ja 2032) tuleb Komisjonile esitada aruanded valdkonna süsinikuheite ja meetmete kohta. Uued reeglid on paindlikud ning lubavad EL liikmesriikidel, kes esimesel perioodil eemaldavad maakasutuse läbi heitgaase rohkem kui vaja, kanda nn „krediit“ järgmisesse perioodi või müüa see teistele riikidele. Selline paindlikkus võib aga olla ka ohtlik, sest see võimaldab metsaraie emissiooni kompenseerida istutamisega, saates ohtliku sõnumi riikidele, kus on palju metsa ja see võib viia metsade hävitamiseni.

Kriitika

Üheks suureks kriitika allikaks keskkonnaorganisatsioonide poolt on, et EL ei ole pärast Pariisi leppe sõlmimist oma ambitsiooni suurendanud. Nii Climate Action Network Europe’i kui EEB hinnangul on 30% suurune heite vähendamise eesmärk ohtlike kliimamuutuste ära hoidmiseks ebapiisav.

Organisatsiooni Point Carbon analüütikud leiavad ka, et uus kohustuste jagamise määrus annaks selge eelise riikidele, kes on seni kasvuhoonegaaside vähendamisel ebaõnnestunud, kuna seab rangemad eesmärgid neile, kes seni on suutnud kasvuhoonegaase edukalt vähendada.

Loomulikuks võib pidada, et Ida- ja Kesk-Euroopa madalama elatustasemega riikidele on seatud madalamad heite vähendamise eesmärgid, ent analüütikute hinnangul on vahe ebaausalt suur. Ebavõrdsus seisneb ka selles, et kui 12 Kesk- ja Ida-Euroopa riigile on antud nn „boonuse“ korras hulk saastekvoote, ei võimaldata seda riikidele, kes seni on suutnud oma kasvuhoonegaase vähendada.

Komisjoni ettepanekut asutakse järgmisena arutama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt ning eelduslikult võib oodata tuliseid vaidlusi.

Euroopa Komisjoni pressiteade komisjoni meetmepaketi kohta

Euroopa Komisjoni pressiteade kohustuste jagamise määruse kohta (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade kasvuhoonegaaside vähendamise kohta maakasutuse läbi (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade kasvuhoonegaaside vähendamise kohta transpordisektoris (ingl k)


Loe teisi Keskkonnaõiguse Keskuse uudiseid uudiskirjast!