Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Siim Kallas ütles: „Innovaatiliste ja alternatiivsete kütuste väljatöötamine on ilmselge viis muuta Euroopa majandus ressursitõhusamaks, vähendada meie ülemäärast sõltuvust naftast ja arendada välja transporditööstus, mis on valmis vastama 21. sajandi nõuetele. Hiina ja USA plaanide kohaselt peaks 2020. aastaks nende teedel sõitma kokku üle kuue miljoni elektriauto. See on Euroopa jaoks suurepärane võimalus saavutada hea positsioon kiirestikasvaval ülemaailmsel turul.”

Senistes poliitikaalgatustes on käsitletud peamiselt kütust ja sõidukeid, pööramata tähelepanu kütuste jaotamisvõrgule. Selle valdkonna stimuleerimiseks tehtud jõupingutused on seni olnud koordineerimatud ja ebapiisavad. Puhta kütuse kasutamisel on kolm peamist takistust: sõidukite kõrge hind, leige vastuvõtt tarbijate poolt ning laadimis- ja tankimiskohtade puudumine. See on nagu nõiaring: tanklaid ei ehitata, sest ei ole piisavalt sõidukeid. Sõidukeid ei müüda konkurentsivõimelise hinnaga, sest ei ole piisavat nõudlust. Tarbijad ei osta sõidukeid, sest need on kallid ja puuduvad tankimiskohad.

Viis peamist ettepanekut

Elekter. Ettepaneku kohaselt peaks iga liikmesriik rajama minimaalse arvu laadimispunkte, kus kasutatakse ühtsele standardile vastavat pistikut. Eesmärk on rajada kriitiline arv laadimispunkte, nii et ettevõtted hakkaksid masstoodanguna välja laskma mõistliku hinnaga autosid. Kogu ELis ühtsele standardile vastava pistiku kasutamine on seda liiki kütuse kasutamise hoogustamise oluline tingimus. Ebakindluse lõpetamiseks kütuseturul teatas komisjon täna, et kogu Euroopas hakatakse kasutama ühtsele standardile vastavat pistikut.

Vesinik. Ettepaneku kohaselt ühendatakse olemasolevad tanklad ühtseid standardeid kasutavaks tanklavõrguks ja tagatakse sellega vesinikuautode liikuvus. Seda kohaldatakse 14 liikmesriigis, kus on juba vesinikutanklate võrk.

Biokütused on juba vallutanud ligi 5% kütuseturust. Need toimivad kui kütusesegud ega nõua omaette infrastruktuuri. Peamine probleem on tagada nende säästvus.

Looduslik gaas (veeldatud (LNG) ja surumaagaas (CNG)). Komisjon teeb ettepaneku rajada ajavahemikul 2020–2025 LNG kütusetanklad kõigis 139 mere- ja siseveesadamas, mida hõlmab üleeuroopaline transpordi põhivõrk. Need ei ole suured gaasiterminalid, vaid püsi- või mobiilsed tanklad. Need hõlmavad ELi kõiki peamisi sadamaid.

LNG. Veeldatud maagaasi kasutavad ka veoautod, kuid ELis on ainult 38 tanklat. Komisjon teeb ettepaneku, et 2020. aastaks rajataks tanklad üleeuroopalise transpordi põhivõrgu teede äärde iga 400 km järel.

CNG. Surumaagaasi kasutatakse peamiselt autodes. Praegu kasutab seda kütust miljon sõidukit, mis teeb 0,5% kogu sõidukipargist. Tööstuse eesmärk on suurendada see arv 2020. aastaks kümnekordseks. Komisjoni ettepanek tagab, et avalikuks kasutamiseks mõeldud tanklad, mis kasutavad ühtseid standardeid, on 2020. aastaks kogu Euroopas kättesaadavad ja nendevaheline maksimaalne vahemaa on 150 km.