Uuringust selgus, et Eesti elanikke motiveeriks elektri- või hübriidautot ostma soodne hind, madalad kõrvalkulud ja maksusoodustus või riigi toetus. Viimane on tänavu juba mõju avaldanud – kuue kuu jooksul on Swedbankis liisingusse võetud rohkem elektriautosid, kui eelmisel aastal kokku.

 

Kuigi 58% Eesti elanikest, kes omab või plaanib osta sõiduautot, kaalub ühel hetkel elektrilise- või hübriidsõiduki soetamist, siis arvab 21%, et teeb seda enam kui 10 aasta pärast. 19% elanikest arvab, et vahetus keskkonnasõbralikuma sõiduki vastu toimub varem, kuid siiski alles 6-9 aasta pärast, selgub Baltikumiülesest jätkusuutlikkuse uuringust.

„Me teame, et Eesti elanikud eelistavad sisepõlemismootoriga autosid ning elektriautode osakaal tänavatel on suhteliselt väike,” ütles Swedbanki erakliendi liisingu valdkonnajuht Karin Saar. Uuringust selgus, et elektriautot motiveeriks ostma soodsam hind, väiksemad kaasnevad kulud ning maksueelis või riigi toetust, millest viimane on Eestis olemas.

Nimelt käivitati tänavu veebruaril taaskord Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) taotlusvoor toetusele, mis on mõeldud nullheitega sõidukite (sh elektriautod) soetamiseks. Toetuse suurus on 4000 eurot ning seda saab kasutada ka liisimise puhul, kusjuures Swedbank pakub lisaks ka madalamat liisingu intressi sõidukitele, mille CO₂ heide on kuni 50 grammi kilomeetri kohta

„Inimeste huvi toetuse vastu näitab ka meie statistika. Selle aasta esimese kuue kuuga oleme väljastanud rohkem elektriautode liisinguid, kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Kusjuures peamine liisinguga soetatud elektriauto on Tesla mudel Y,” ütles Saar. Kuna toetusega soetatud sõiduautode hinnapiiriks on seatud 60 000 eurot ilma käibemaksuta, siis kallimad mudelid jäävad sellest välja. „Küll aga saab edukalt soetada soodsamaid Teslasid. Uutest sõidukitest teisel kohal on Škoda Envaq ja komandal Tesla mudel 3. Kasutatud sõidukite puhul juhib samuti Tesla mudel 3 ja teisel kohal on Nissan Leaf,”

Jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt on elektri- või hübriidauto ostmise edasilükkamise põhjuseks peamiselt hind. Seda toovad välja 61% Eesti elanikest, mis on sarnane Leedu ja Lätiga, kus hind mõjutab 67% elanikest. Samuti nähakse puudusena piiranguid sõiduteekonna ulatusele, mis segab 47% Eesti ja 45% Leedu ja Läti elanikest. Kolmandaks murekohaks peavad uuringule vastajad vähearenenud infrastruktuuri ehk laadimiskohtade puudust, mis häirib 42% Eesti elanikest. „Siinkohal tasub aga juhtida tähelepanu, et avalik laadimisvõrgustik on tegelikkuses Eestis juba päris heal tasemel, palju arenguruumi on just kodulaadimiste poole peal,“ kommenteeris Saar.

„Hinna, taristu ja kõrvalkulude pärast muretsemine on arusaadav. Küll aga võib arvata, et tulevikus olukord paraneb. Järjest rohkem tuleb turule erinevas hinnaklassis keskkonnasõbralikke sõidukeid ning elektriauto laadimispunke tekib üha juurde,” ütles Saar. Positiivsena selgus uuringust, et peaaegu kõik ehk 92% Eesti elanikest, kes juba sõidab elektri- või hübriidautoga, ostaks keskkonnasõbraliku sõiduki ka edaspidi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta