Euroopa Liit, nii nagu kogu maailm, püüab praegu leida lahendusi mitmetele ülesannetele ja probleemidele, millest sõltub meie tulevik: need puudutavad nii energeetikat ja keskkonda, majandust ja rahandust, tehnoloogiaid ja juhtimist kui ka kogu ühiskonnakorraldust.
Strateegiates, mis peaksid olema lahenduste aluseks, on Euroopa Liit sõnastanud ühe oma peamise eesmärgina säästva arengu. Samas on neis veel valdav majanduskasvupõhine paradigma, mille põhieesmärk on SKT kasv, et selle abil kaitsta ka keskkonda ja parandada sotsiaalset arengut.
Kuid kuna arenenud riikide majanduste tootlikkus on aeglustunud, investeeringud vähenenud, rahvastik vananeb ja loodusvarad on piiratud, siis on selge, et üksnes majanduskasvule suunatud teel pole pikaajaliste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamine võimalik.
Jätkusuutliku ühiskonna poliitikad peaksid olema pigem tulevikusündmusi ettenägevad ja vajadusi ennetavad kui tagantjärele reageerivad nagu praegu, mis on kaasa toonud paljude probleemide kuhjumise. Säästvama, õiglasema ja legitiimsema keskkonna loomiseks on vaja põhjalikke ja süsteemseid muutusi. Ent see, missugune tulevikuvisioon realiseerub, ei sõltu ainult poliitilistest valikutest Euroopa Liidu ja ülemaailmsel tasandil, vaid ka ühiskonna arengust ja väärtushinnangute omaksvõtmisest ehk inimeste käitumise muutumisest.
Euroopa kahte võimalikku arenguvisiooni analüüsiti ja modelleeriti kolm aastat kestnud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi teadusprojektis FLAGSHIP, et inspireerida poliitikuid ja ka ühiskonda laiemalt tuleviku üle arutlema. Mõlemal visioonil on sama eesmärk – Euroopa Liidu säästev areng globaalse jätkusuutlikkuse kontekstis, kuid erinev lähenemisviis probleemidega toimetulekuks.
Praegusel rajal püsimise visioonis (Perseverance) jätkub senine neoliberaalne, vabakaubandusele ja globaalsele tööjõu konkurentsile toetuv poliitika. Metamorfoosi ehk muutuste visioonis (Metamorphosis) on eelkõige vaja kõigi (kodumajapidamised, ettevõtted, asutused jt) käitumisharjumuste muutust.
Praegusel rajal püsimise visioon tähendaks, et Euroopa Liidu majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud eesmärgid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks jäävad kehtima ka pärast 2020. aastat.
Visiooni iseloomustab ühekordsete ja ajutiste lahenduste leidmine ettetulevatele probleemidele. Samuti peab suur osa inimesi tarbimist jätkuvalt oma heaolu võtmeteguriks. Kuigi keskmine jõukuse tase maailmas võib kasvada, suureneb samal ajal ka ebavõrdsus.
Et säilitada aastaks 2030 Euroopa Liidu rahvaarvu (505 miljonit) ja tööealise elanikkonna suurust 2010. aasta tasemel, peaks siia väljastpoolt juurde tulema 50 miljonit inimest (lisaks nende perekonnad). Alternatiivina tuleb tõsta pensioniiga, mis täielikult siiski ei kompenseeriks rahvastiku vähenemisest tulenevat tööjõupuudust.
Osa inimesi võibki sellise tulevikuga rahul olla: suuri muutusi ei ole, majandus vähesel määral kasvab, töötuse ja keskkonna saastatuse tase ei ole (veel) ülepea kasvanud ning keskklass on mõõdukalt heal järjel. Samas ei pruugi taolise olukorraga leppida tänased noored ja tulevased põlvkonnad.
Metamorfoosi visiooni aluseks on radikaalsemad ümberkorraldused ühiskonnas, mis pikaajalises vaates on praegusel rajal püsimise visioonist efektiivsemad. See visioon toetub kahele põhisambale: uuele tootmis- ja tarbimissüsteemile ehk ringmajandusele ning infotehnoloogia abil postkapitalistlikule arengumudelile üleminemisele.
Ringmajanduses käsitletakse materjali kui väärtuslikku taaskasutatavat vara, mitte kui ühekordselt majandust läbivat materjalivoogu, mis tähendab, et jäätmeteke on viidud miinimumini. Praegust lineaarset vaadet majandusele iseloomustavad terminid nagu väärtusahel, tarneahel ja lõpptarbija tuleb ringmajanduses ümber mõtestada.
Nõudluse poolelt vaadates muutub määravaks asjaolu, kui palju ressursse on võimalik kokku hoida tarbijatevahelise toodete jagamise, kordus- ja taaskasutamisega. See ei tähenda, et metamorfoosi visiooni realiseerumisel puuduksid täielikult naftakasutus, jäätmed või süsinikdioksiidi heitmeid, kuid neid oleks palju vähem kui praegu.
Lühiajaliselt võib ringmajandus tuua kaasa väiksema SKT kasvu, kuna traditsioonilise müügi ja rahaliste ülekannete asemel oleks turul rohkem mittemateriaalseid tooteid ja teenuseid, näiteks auto müügi asemel auto jagamise teenus. Pikaajalises plaanis looks ringmajandus siiski rohkem töökohti, säästaks keskkonda ja parandaks konkurentsivõimet. Seega ei saa arengu mõõt enam olla üksnes SKT kasv.
Metamorfoosi teine sammas põhineb infotehnoloogia potentsiaalselt soodustaval mõjul uue, sotsiaalselt vastutustundliku ja kaasava arengumudeli esilekerkimiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks.
Alates 1990. aastate keskpaigast kasutatavad info töötlemise, säilitamise ja vahendamise viisid on pannud aluse võrgumajanduse loomisele, mis ei põhine enam traditsioonilistel kapitalismi omandisuhetel. Nende asemel on kasvama hakanud turuväline toodang: horisontaalsed koosloome võrgustikud, mis ei ole keskselt juhitud, toodavad kaupu, mis on kas tasuta või väga väikese kaubandusliku hinnaga.
Uue arengumudeli jaoks on vajalik üleminek koostööl põhinevatele ärimudelitele. See ei tähenda üksnes kasumit mittetaotlevat ettevõtlust, vaid turuvälise ja mitterahalise tegevuse laiendamist ning sotsiaalselt õiglast ettevõtlust. Et digirevolutsioon ei suurendaks IT-oskustega kõrgepalgalise vähemuse ning ülejäänud ühiskonna vahelist lõhet, on vaja ettevaatavat tööjõupoliitikat madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste arendamiseks, hariduse omandamise soodustamiseks jms.
Kui praegu on ring- ja koostöömajanduse näiteid veel vähe ja domineerib konventsionaalne paradigma, siis metamorfoosi visiooni realiseerumisel muutuksid uued majanduse vormid valdavaks.
Mõlema visiooni puhul on ette näha, et otsuste tegemine liigub riigi tasandilt pigem rahvusvahelisele tasandile ja kohalikule/piirkondlikule tasandile. Tänu uutele tehnoloogiatele tekib rohkem võimalusi kodanikuühiskonna rolli suurendamiseks. Metamorfoosi visioon toob esile ka kogukondade osalemise ehk konsensuse loomise tähtsuse tulevikku kujundavates aruteludes.
Selline visioneerimine, mis praegu sageli puudub, oleks tõelise demokraatia üks võtmetegureid, sest demokraatia on palju enamat vaid oma esindaja valimisest. Globaalsed kommunikatsioonivahendid teevad visioonide jagamise ja demokraatia laiendamise võimalikuks. Metamorfoosi visioon peabki poliitikate põhieesmärgiks kodanike heaolu ja kogu süsteemi (sh poliitika, informatsiooni, teadmiste, kapitalide jne) suuremat demokratiseerimist.
FLAGSHIPi visioonidest tulenevate stsenaariumide mõju majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. Praegusel rajal püsimise stsenaariumides (punasega) jääb jätkusuutlikkuse eesmärkideni jõudmine alla sellele, mida oleks võimalik saavutada parima metamorfoosi stsenaariumiga (pidev sinine joon).
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
