Bioloogiline mitmekesisus on hädavajalik nii inimese heaolu, tervise kui ka majanduse jaoks. Hoolimata jätkuvatest jõupingutustest halveneb bioloogiline mitmekesisus kogu maailmas ning tänaste trendide jätkumisel prognoositakse selle veelgi kiiremat hävingut. Eelmine EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia periood lõpeb käesoleva aastaga ning teisedki riigid üle maailma on asunud jõuliselt tegema samme üleilmse ambitsioonika 2020+ bioloogilise mitmekesisuse strateegia vastuvõtmiseks. Praegu ettevalmistamisel olev strateegia on kavas vastu võtta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil, mis toimub sügisel Hiinas, Kunmingis. Ettevalmistustest leppeks kirjutas Keskkonnaõiguse keskus oma 2019. a maikuu uudiskirjas.

Kiired muutused nõuavad otsustavaid samme

Aeg tiksub inimeste kahjuks, sest mitmed uuringud näitavad, et umbes 1 miljonit looma- ja taimeliiki ähvardab lähikümnendite jooksul väljasuremine. Eelmise aasta mais avaldatud IPBES aruande kohaselt on looduslike liikide arvukus maismaa elupaikades viimase saja aasta jooksul vähenenud vähemalt 20% võrra. Ohustatud liikide hulka kuuluvad üle 40% kahepaiksete liikidest, peaaegu 33% korallidest ja üle kolmandiku kõigist mereimetajatest, samuti 10% putukaliikidest.

Praegu aastateks 2021-2030 koostatav rahvusvaheline strateegia peab seadma veelgi rangemad eesmärgid ja tooma bioloogilise mitmekesisuse poliitikakujundajate päevakorras samale tasemele nagu kliimamuutused. Kuivõrd bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused on omavahel seotud, tuleb neid paljuski käsitleda üheskoos. Strateegiale on seatud kõrged ootused, sellest loodetakse Pariisi kliimaleppele nii sisult kui ülesehituselt sarnast dokumenti, millega konventsiooni osalisriigid võtaksid endale siduvad kohustused ja seavad selged pikaajalised eesmärgid elurikkuse kaitseks.

Strateegia eelnõu esimene versioon valmis

13. jaanuaril avalikustati ÜRO 2020+ ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku kõige esimene eelnõu (zero-draft), milles seatakse läbirääkimiste eesmärgid enne oktoobri kohtumist (COP15) Hiinas. Enne seda läbib eelnõu mitu läbirääkimiste etappi, järgmine neist toimub juba veebruaris Kunmingis.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi koostatud nn null-projekti dokument sisaldab taustteavet, sissejuhatust ja soovitusi, mida arutatakse töörühma järgmisel koosolekul. Tööraamistikus on esitatud viis pikaajalist eesmärki aastaks 2050, mis on seotud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni visiooniga 2050. Need viis eesmärki on üldsõnastuses järgmised:

1. magevee, mere- ja maismaaökosüsteemide säilimine nende alade suurenemine 2050. aastaks;

2. väljasuremisohus olevate liikide protsendi vähendamine;

3. geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja tugevdamine;

4. loodusest saadavate hüvede nimel panustamine:

  •  inimeste toitumise parandamine;
  •  joogivee kättesaadavuse parandamine;
  •  loodusõnnetustele vastupanuvõime parandamine;
  •  Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine;

5. geneetiliste ressursside ja sellega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisest saadava kasu õiglase ja võrdse jagamise suurendamine.

Töödokumendis on mõned päris ambitsioonikad konkreetsed eesmärgid. Näiteks kavatsetakse 2030. aastaks kaitse alla võtta 60% elurikkuse seisukohalt eriti tähtsatest aladest ja 30% kõigist maismaa- ja merealadest, kusjuures vähemalt 10% oleksid range kaitse all. Teisalt on keskkonnaühendused tähelepanu juhtinud asjaolule, et kavas toodud ettepanekutes ei käsitleta põllumajandust endiselt kui bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamist faktorit.

Dokumendi näol on siiski tegemist alles esialgse eelnõuga. Töörühma ülesandeks oli teha ettevalmistusi 2020+ ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamiseks, mille vastuvõtmine toimub eeldatavasti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil 2020. aasta sügisel Hiinas.

Euroopa Liidu mitmetasandilised sammud

ÜRO strateegia eelnõu avaldamine langeb kokku oluliste arengutega ELi keskkonnapoliitikas. Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid 8. jaanuaril Strasbourg'is bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide üle. Saadikud nõuavad bioloogilise mitmekesisuse osas õiguslikult siduvaid eesmärke. 26. veebruariks peaks Euroopa Komisjon koostama nn rohelise leppe osana bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030. aastani. Euroopa rohelisest leppest kirjutas Keskkonnaõiguse keskus pikemalt detsembrikuu uudiskirjas.

Bioloogiline mitmekesisus on kavas integreerida ka teistesse ELi poliitikavaldkondadesse, näiteks ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP). Praegu toimub 2020. aasta järgse ÜPP väljatöötamine. Näiteks on siin liikmesriigid ühe meetmena rõhutanud vajadust kaotada bioloogilist mitmekesisust kahjustavad põllumajandustoetused.

Lisaks sellele kutsub ELi nõukogu üles integreerima bioloogilise mitmekesisuse kaitse ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kavandamisse ja rakendamisse ning tulevastesse poliitikameetmetesse, näiteks ühisesse kalanduspoliitikasse ja ringmajanduse tegevuskavasse. Liikmesriigid on avaldanud soovi kiirendada üleminekut ring- ja kliimaneutraalsele majandusele, mis kaitseb ja taastab ka bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid.

Kokkuvõte

2020. aasta keskkonnaküsimustes valitseb kliimamuutuste teema kõrval bioloogilise mitmekesisuse teema. Hetkeolukord näitab, et otsustavateks sammudeks on viimane aeg, kuid aega bioloogilise mitmekesisuse kadu peatamiseks jääb inimkonnal järjest vähemaks.

Sügiseks loodetakse valmis saada ja vastu võtta ÜRO 2020+ bioloogilise mitmekesisuse strateegia. Paralleelselt sellega valmivad ELi olulised dokumendid Euroopa roheline lepe ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030.

Üks on kindel -- strateegiates ja lepetes seatud suurtest eesmärkidest üksi ei piisa. Vaja on ka selgeid tegevusi, nende rakendamis- ja hindamismehhanisme. Hetkel tundub, et EL soovib kindlasti vältida tulevikus hiljutist kibedat tõdemust sellest, et ei suutnud täita endale seatud eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2020. aastaks.

ELi Nõukogu pressiteade

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse strateegia töödokument

Lugu on pärid Keskkonnaõiguse keskuse infokirjast.

Sarnased artiklid