Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I kaitsekategooria liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola borealis) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2014. Tegemist on kolmanda naaritsa kaitsele ja taastamisele pühendatud tegevuskavaga Eestis.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 3. detsember 2010
Tegevuskava annab ülevaate liigiökoloogiast, naaritsa kaitsest ja senistest elupaikadest. Lisaks tutvustab kava liigile omaseid ohutegureid, kaitse eesmärke ja tegevusi, eelarvet ning eeldatavat ajakava.
Tegevuskava jätkab varem algatatud tegevussuundi, milleks on naaritsa asurkondade taastamine ja tehisasurkonna alalhoidmine Tallinna Loomaaias. Töödest tõstab kava esile naaritsa kaitsetegevused tehistingimustes, mille eesmärgiks on säilitada küllaldasel määral liigile omast geneetilist mitmekesisust ning paljundada naaritsaid loodusesse laskmiseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.
Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.
Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Kuna mandri-Eestis on praktiliselt Euroopa naarits välja surnud, siis Eestis on naaritsa kaitseks asustatud Euroopa naaritsaid Hiiumaale, kust enne seda Ameerika päritolu mingid välja püüti. Aastatel 2000-2009 on Hiiumaal eri kohtades lahti lastud kokku 436 naaritsat ja loodetakse, et sinna tekib iseseisev naaritsa populatsioon. Elujõulise populatsiooni jaoks on seal aga elupaiku vähe, seetõttu on kavas planeeritud ka elupaikade taastamine. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasustamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.
Naaritsat võib vaadelda kui võtmeliiki, kelle kaitse toob kaasa leevendust ka paljudele teistele liikidele ning aitab seega kaasa liigikaitse arendamisele Eestis. Näiteks on kava kohaselt plaanis korrastada vooluveekogud Hiiumaal.
See tegevus parandab elupaiku mitte ainult naaritsale, vaid paljudele teistele vooluveest sõltuvatele liikidele ning korrastab tunduvalt ka saare maastikulist ilmet. Teiseks on Tallinna Loomaaia liigikaitse labori renoveerimine ja kaasajastamine. Kuigi ka see tegevus on näiliselt pelgalt ühele liigile suunatud, on tegelikkuses korraliku liigikaitselise labori ja eksperimentaalbaasi loomine aluseks ka paljude teiste ohustatud liikide rakendusteaduslikuks uurimiseks ja kaitseks. Seega võidab sellest tegevusest liigikaitse Eestis märksa laiemalt.
Euroopa naarits on väike poolveelise eluviisiga kiskja, kes kuulub kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela). Naaritsa eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus leidub kärestikke, mis talvel ei külmu, samuti suuremad jõed neis piirkondades, kuhu suubuvad väiksemad jõed või ojad.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
