Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainspektsioon on mures internetis leviva info pärast, mis kutsub inimesi üles laskma loodusesse poodides müüdavaid elusaid vähke. Tegu ei ole Eesti jõevähkidega, seetõttu rikuvad üleskutse järgijad seadust. Eestis ei tohi ilma loata võõrliike loodusesse lasta. Sellel keelul on väga mõjuvad põhjused!

“Poodides müüdavad vähid ei ole Eesti jõevähid, nagu ekslikult arvatakse, vaid võõrvähid,” ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku kohusetäitja Liina Eek. “Esmapilgul tunduvad poevähid küll meie omamaiste jõevähkidega sarnased, kuid tegelikult on tegemist kas kitsasõraliste vähkide, signaalvähkide või mõne muu võõrvähkide liigiga, keda ei tohi meie loodusesse lasta," täpsustas ta.

Võõrliikide toomine Eesti veekogudesse on ohtlik, sest see aitab levida ka haigustel. Võõrvähid ise on aga haiguskindlad. Nii võivad sisse toodud surmavad haigused meie vähkidele lihtsalt saatuslikuks saada. Lisaks tõrjuvad võõrvähid jõevähi tema loomupäraselt territooriumilt välja, konkureerides samale elupaigale ja toidule. Hiljem endist olukorda taastada on kas ülimalt kulukas või lihtsalt võimatu. Väljasurnud liiki ei saa enam ellu äratada!

„Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainspektsioon juhivad inimeste tähelepanu sellele, et võõrliikide loodusesse laskmine on seadusega keelatud ja see ei ole heategu, vaid kuritegu meie oma looduse suhtes,“ märkis Eek. Keskkonnaministeeriumi juures on moodustatud jõevähi töörühm, millesse kuuluvad teadlased kinnitavad samuti, et kitsasõralise vähi, signaalvähi ja ogapõskse vähi elusana Eestisse toomine, olenemata otstarbest ja kogusest, on looduskaitseseaduse alusel keelatud.

Võõrliigi laskmine loodusesse toob eraisikule kaasa kuni 300 trahviühiku suuruse karistuse. Sama teo eest trahvitakse juriidilist isikut kuni 50000 krooni suuruse summaga.

Müügilolevatest elusatest võõrvähiliikidest tuleb kindlasti teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Inspektsioon kavandab edasise tegevuse lähtuvalt konkreetsetest juhtumitest.

Bioneer meenutab oma lugejatele, et Eestis on juba kurbi kogemusi seoses võõrliikide levimisega. Näitena võib tuua väljasuremisohus euroopa naaritsa. Liik ei oleks sedavõrd ohustatud, kui tema elupaikades ei tegutseks vastupidavam võõrliik Ameerika naarits ehk mink.

Mingid sattusid Eesti loodusesse karusloomakasvandustest. Kuigi Eestis pole ameerika naaritsat kunagi tahtlikult levitatud, on ta siinses ümbruses ennast koduselt tundnud alates 1960. aastate algusest. Siis registreeriti võõrliik Eestis esimest korda. 1970. aastate lõpus hakkas mingi arvukus jõudsalt kasvama ning juba 1980. aastate alguses oli ta levinud üle terve Eesti. Naaritsakasvandustest lahtipääsenud isenditest on tekkinud metsistunud asurkonnad üle kogu Euroopa.

Lisaks kõigele kahjustab mink euroopa naaritsa säilitamise või taastamise püüdlusi Lääne-Euroopas ka oma võõrliigist kahjuri mainega. Nimelt kiputakse seda üle kandma ka hääbumisohus olevale pärismaisele loomale.

Eestis püüti viimased vabalt elavad euroopa naaritsa isendid kinni eelmise sajandi lõpus 1996.aastal. Eesmärgiks oli neid kunstlikult paljundada. Alates 2000.aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed.

Kas me soovime oma jõevähile samasugust saatust?

Pilt on võetud Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta