Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgus, et enamik Euroopa Liidu ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse investeeringute toel rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhasteid puhastavad reovett vastavalt nõuetele.

„Tellisime uuringu selleks, et saada ülevaade reoveepuhastite tõhususest ning tekkinud probleemidest ja nende põhjustest. Teadsime eelnevalt, et probleeme on, kuid oli ebaselge, kas probleemiks on valesti ehitatud puhastid, vale tehnoloogia või ebapiisav opereerimine. Samuti soovisime teada saada, millised tehnoloogilised lahendused Eesti tingimustes toimivad ja millised mitte. Uuring näitas selgelt, et investeeringud on läinud asja ette ning valitud tehnoloogia ei ole takistuseks heitvee nõuetele vastavuse saavutamisel, pigem on parandamisruumi opereerimises,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Tooming.

Uurimistöös vaadati üle kõik 245 reoveepuhastit, mille ehitust või renoveerimist on rahastatud Ühtekuuluvusfondist (181) või SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist (64). Eestis on kokku umbes 700 asulareoveepuhastit. Aastatel 2004–2014 ehitati või rekonstrueeriti Ühtekuuluvusfondi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abirahade toel Eestis ligikaudu 300 reoveepuhastit, kokku investeeriti reoveepuhastite ja settekäitlusüksuste ehitamisse 164 miljonit eurot.

Uuringu esimese etapi raames vaadati kõik 245 reoveepuhastit üle, võeti proove ning hinnati puhastuse tõhusust ning operaatorite kompetentsust. Veeloaga kehtestatud nõuetele vastas 160 reoveepuhasti heitvesti. Nõuetele ei vastanud 85 reoveepuhasti heitvesi. Sageli põhjustas heitvee nõuetele mittevastavuse ülemäärane fosfori sisaldus, kusjuures 31 puhastil oli see ainus loa nõuetele mittevastav näitaja.

„Heitvee kvaliteeti ja töödeldud reoveesette nõuetele vastavust mõjutavad otseselt operaatori otsused ja puhasti korrashoid. Omakorda mõjutavad need reoveepuhasti seadmete tööiga, protsessi toimimise stabiilsust ja reovee puhastamise maksumust. Kõiki olemasolevaid puhasteid on õige opereerimisega võimalik viia nõuetele vastavaks,“ märkis Tooming ning lisas, et hea operaator suudab ka väga kehva lahendusega puhasti nõuetele vastavalt tööle panna.

Töö teises etapis vaadati lähemalt 23 reoveepuhastit, mis uuringu esimese etapi ajal osutusid ebatõhusaks ning mida peeti vajalikuks täpsemini uurida. Neist puhastitest võeti täiendavad proovid sissevoolust ja väljavoolust, analüüsiti puhastite ebatõhususe erinevaid põhjuseid ja anti soovitused puhasti tõhususe suurendamiseks.

Uuringu tulemuste põhjal koostati reoveepuhasti valimise ja ehitamisega kokku puutuvate asutuste ja isikute (kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtjad, projekteerijad, ehitustööde tegijad, omanikujärelevalve) töövahendiks mõeldud „Juhend reoveepuhasti rajamiseks või ümberehitamise korraldamiseks“.

Töö teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Eesti juhtivate reoveepuhastite ekspertidega. Töö rakendamisel kooskõlastati töö metoodika ja valminud uuring Eesti Vee-ettevõtete Liidu moodustatud laiapõhjalise ekspertkomisjoniga, kuhu kuulusid erinevate ülikoolide esindajad, reoveepuhastite projekteerijad, maaletoojad ja muud eksperdid. Töö läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuritud reoveepuhastite kaardi leiab siit

Uuringu ning juhendi reoveepuhasti rajamiseks või ümberehitamise korraldamiseks leiab siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta