Heategevuse, filantroopia ja sponsorluse käigus antud toetust nimetatakse annetuseks. Eraisikud ei pea annetuste tegemisel tasuma ühelgi juhul tulumaksu, vaid maksusoodustusega asutuste nimekirja kantud ühendustele tehtud annetused saab tulust maha arvata sarnaselt koolituskuludele või eluasemelaenu intressidele. Seda kuni 5% oma sama aasta tulust, millest on tehtud teised mahaarvamised. Andmete fikseerimiseks on mõistlik annetusesaajale teatada oma isikukood.

Heategevus i.k charity on vabatahtlik, olukorrast tingitud ja planeerimata tegevus, mida tehakse kaastundest, sümpaatiast või tavast. Heategevus ei toimu süsteemselt ühiskonna muutmiseks, vaid on pigem ühekordne reageering mõnele kampaaniale või nähtusele. 

Filantroopia i.k philanthropy on annetaja poolt planeeritud vabatahtlik tegevus avalikes ehk ühiskonna huvides, mille hulka kuulub töö oma kogukonna heaks, annetamine, vabatahtlik töö jne

Sponsorlus i.k. sponsorship on heategevuslik või filantroopiline tegevus, millega ettevõte soovib saada väärikat avalikku tunnustamist.

Allikas: EMSL

Annetuste deklareerimine

Ükski mittetulundusühing ja sihtasutus ei pea saadud annetustelt tasuma makse, küll aga on nimekirja kuulujatel, erakondadel, ülikoolidel ja haiglapidajatel kohustus kõik rahalised ja mitterahalised annetused deklareerida maksuametis. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt 1. veebruariks, et maksuamet saaks kanda andmed eraisikute eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Annetuste ja kingituste kasutamine tuleb deklareerida iga aasta 1. juuliks.

Eraisikule

Kokku saate maha arvata kuni 5% oma sama aasta tulust, millest on tehtud juba teised mahaarvamised (intressid, koolituskulud jms.)

Selleks, et annetuse saajal oleks võimalik edastada maksuametile Teie andmed, tuleb makse selgituse väljale kirjutada oma isikukood. Maksuamet võib nõuda annetuse dokumentaalset tõestamist. Eraisikuna saate tehtud annetuse oma tulust maha arvata juhul, kui teete selle ühendusele, mis on kantud valitsuse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

Lisaks kuuluvad mahaarvamisele rahalised või mitterahalised annetused, mis on tehtud kirikute ja koguduste registri liikmele, riigi või omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale, avalik-õiguslikule ülikoolile või erakonnale.

Allikas: Swedpank

Kogukonnafilantroopia ja kogukonnafondide arendamine Eestis 

Filantroopiast

Filantroopia kui ühiskondliku nähtuse juured on peidus Euroopas, antiiksete Kreeka ja Rooma tavades aga ka piibliaegades. Tegelikult võimegi leida Piiblist kõige esimesi näiteid filantroopiast ja filantroopiliseks otstarbeks annetuste kogumisest. Tänapäeval on aga filantroopia ühiskondliku mõtteviisina väga tunnuslik nähtus just Põhja-Ameerikale, eelkõige Ameerika Ühendriikidele ning nn Vana-Maailm on pisut maha jäänud.

Filantroopia algusaeg keskendus isiklikule heategevusele. Muutuse mõtteviisi tõi Benjamin Franklin, kes uskus kogukonda ja üldisesse heaollu. Franklin arvas, et ühiskond võib ise võib ise ennast ümber kujundada nii, et ei jää enam abivajajaid ning kaob ka vajadus heategevuseks. Ta kasutas inimeste ühenduste (assotsiatsioonide) mõistet, kus inimesed töötavad ühise heaolu nimel.

18. sajandi lõpus hakatigi Ameerikas looma massiliselt ühendusi, esialgu spontaanselt sarnaste huvide ja eesmärkidega inimeste poolt. Üha enam hakati aga tegutsema ka avaliku poliitika raames ning ühendused muutusid juriidilisteks isikuteks. Heategevus, mis tähendas puudust kannatavate kaaskodanike otsest ja kaastundliku teenimist, andis teed filantroopiale, mis pakkus kaudset ja mitteisikustatud tegevus, olles suunatud terve kogukonna sotsiaalsetele probleemidele.

19. sajandi lõpu poole kerkis esile kaks silmapaistvat filantroopi, kes avaldasid maailma filantroopilisele mõtteviisile ja tegevusele mõju pika aja jooksul. Tööstur Andrew Carnegie uskus filantroopia ennetavasse jõusse. Ta arvas et elus edasijõudnud peaksid head tegema kogu ühiskonna muutmiseks, mitte ainult parandama üksikuid ühiskondlike probleeme. Tema ideedel põhineb tänaseks väga levinud filantroopilise organisatsiooni vorm – fond ehk sihtasutus. John D. Rockefeller andis fondide liikumisele edasise tõuke. Tema teeneks on filantroopilise tegevuse süstemaatiliseks muutmine – enne annetuse tegemist uuriti põhjalikult organisatsiooni või ürituse eesmärke ja vajadusi.

Alates 20. sajandi teisest poolest on filantroopia alane tegevus eelkõige ettevõtete poolt muutunud veelgi süsteemsemaks ja kaalutlevamaks. Kasutusele on tulnud terminid, korporatiivne sotsiaalne vastutus, sponsorlus ja sotsiaalseosega turundus. Üha enam arvestavad ettevõtted head tehes oma äriliste huvidega katsudes siduda toetuspoliitikat ettevõtte missiooni, visiooni ning toodete ja teenustega. Kasvanud on ka ootused ja nõudmised toetatavatele ühendustele, eeldatakse üha enam professionaalsust organisatsiooni- ja projektjuhtimisel, teadmisi turundusest. 

Allikas: EMSL

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta