Vananemine on dünaamiline protsess, mille jooksul tekivad nahas teatud tekstuurilised muutused ning nõrgenevad funktsioonid. Nahk ei suuda enam efektiivselt vabaneda pigmendilaikudest, päiksekahjustustest ja tuhmist jumest, kiireneb kollageeni lagunemine ning ilmnevad kortsud, veresoonte laiendid jm. tunnused.

Esimesed naha vananemise märgid hakkavad tekima juba 25-30aastaselt. Hea uudis on aga see, et valdav osa nähtavaid enneaegse vananemise tunnuseid on põhjustatud välistest teguritest, mida saab suures osas vältida.

Naha vananemist mõjustavad mitmed faktorid – geneetika, rahvuskuuluvus, nahatüüp ja keskkonnamõjud, nagu päiksekiirgus, stress ja saastatus. Neist olulisim on ultraviolettkiirgus (UVK), mis põhjustab fotovananemist.

Sisemine vananemine on paratamatu loomuliku naha vananemisprotsessi osa. Ajus näib olevat selline ”tsentraalne kell”, mis määrab inimese arenemise ja vananemise. Nn. geneetilise vananemise tempo võib olla inimestel märkimisväärselt erinev, (sh. rahvuskuuluvus ja nahatüüp), mistõttu mõni inimene võib säilitada noorusliku väljanägemise kauem kui teine. Mitmesugused keskkonnafaktorid või sündmused võivad selle kella tempot kiirendada või aeglustada. Näiteks stress, liigsöömine ja tõenäoliselt mõnede toitainete defitsiit kiirendavad kella tempot, samas suurem stressitaluvus ja võimalik, et ravimeetodid, mis ergutavad teatud ajustruktuure (eriti hüpotaalamust ja hüpofüüsi), aeglustavad seda. Teisest küljest isegi tagasihoidlik toitumise piiramine näib täiskasvanutel omavat mõningast vananemisvastast toimet. Statistilised rahvastiku uuringud viitavad, et ideaalilähedase kaalu säilitamine on oluline pikaealisuse saavutamisel.

Välimine vananemine. Kõige tugevamat mõju naha vananemisele avaldavad välised tegurid (keskkonna mõjud, päiksekiirgus, stress, saastatus). Neist olulisim on UV-kiirgus (UVA ja UVB), mille eest on võimalik nahka olulisel määral kaitsta. Termin fotovananemine või fotokahjustus tähistabki nahamuutusi, mis on tingitud kroonilisest ultraviolettkiirguse (UVK), kuid ka kunstlikest allikatest (solaarium) pärineva kiirguse mõjust nahale. Seda on kerge märgata, kui võrrelda päikesele avatud nahka rinnal ja päikese eest kaetud nahka tuharal.


Peamised naha vananemise põhjused

1. Päiksekiirgus (UVK)

UV-kiired on üheks peamiseks naha enneaegse vananemise põhjuseks, tekitades nn fotokahjustust ja valdava osa nähtavaid naha vananemise tunnuseid, nagu pigmendihäired ja kortsud. UV-kiired lagundavad kollageeni ja elastseid kiude, kahjustavad rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. Tulemuseks on kortsud, värvimuutused ja tuhm nahatekstuur. Päevitus ehk pigment melaniini kuhjumine on tegelikult naha enda kaitsemehhanism UV-kahjustuse vastu. Kuna päiksekahjustus on osaliselt pöördumatu, tuleb seda vältida niipalju kui võimalik.

2. Vabad radikalid

Vabad radikaalid on kõrge reaktiivsusega kemikaalid, mis kergesti kahjustavad keha rakke. Kahjuks tekib vabu radikale pidevalt rakkude elutsükli käigus kõrvalproduktina, kuid kindlasti ka väliste faktorite, toksiinide, UVK ja suitsetamise tagajärjel. On suurel hulgal teaduslikke tõendeid, et vabad radikalid on peamiseks faktoriks vananemise, sealhulgas naha vananemise protsessis. Kuigi rakke kaitsevad vabade radikalide eest mitmesugused antioksüdandid (vitamiinid C ja E, seleenium, glutatioon, melatoniin jt.), suudavad mõned vabad radikalid alati nahale ligi ”pääseda” ja kahju tekitada. Kahju on suurem, kui antioksüdantsed kaitsemehhanismid on madalad kas stressi, alatoitumuse, kõrge vanuse või haiguse tõttu.

3. Hayflick limit

Normaalsed inimese rakud ei saa paljuneda lõputult. Näiteks fibroblastid (võtmetähtsusega rakutüüp nahas) jagunevad umbes 50 korda ja siis ”jäävad puhkama”. Umbes 50 raku jagunemise limiiti nimetatakse Hayflick`i limiidiks (Dr. Leonard Hayflick`i järgi). Rakud, mis on jõudnud Hayflick`i limiidini ja ei paljune enam, muutuvad loiuks ning ebaefektiivseks ega reageeri enam kehast tulevatele signaalidele. Nahk, milles on palju selliseid rakke, on tavaliselt habras, laiguline ja kergesti kortsuv.

4. Hormonaalsed muutused

Vananedes väheneb meie kehas mitmesuguste oluliste hormoonide tootmine. Nahka mõjustab eriliselt östrogeeni hulga langus postmenopausis naistel ning võimalik, et ka, et kasvuhormooni ja kilpnäärme hormoonide vähenemine.

5. Ainevahetuse aeglustumine

Ainevahetuse aeglustumine on põhimõtteliselt vähenev ja aeglasem võime toota energiat, uusi aineid ja parandada kahjustusi. Madala ainevahetusliku tasemega nahk on tavaliselt kuiv, toodab aeglaselt kollageeni ja elastiini ega ole võimeline kiirelt paranema. Ainevahetuslik langus on iseenesest vananemise tagajärg. Ainus kõige tähtsam ainevahetuse aeglustumise põhjus on nn. mitokondrite läbipõlemine. Mitokondrid, rakkude jõujaamad, on väga vastuvõtlikud vabade radikalide kahjustusele osaliselt seetõttu, et nende DNA paikneb otse kütust põletava masinavärgi kõrval. Kui mitokondrite DNA saab kahjustatud, siis mitokondrid kaotavad oma efektiivsuse – nende energia tootmine väheneb, samas toksiliste vabade radikalide hulk suureneb.

6. Glükoosi reaktsioonid

Glükoos, üks raku peamistest energia-allikatest, reageerib ebasobivalt valkude, DNA ja teiste võtmestruktuuridega seespool või väljaspool rakke, tekitades neile kahjustusi. Protsessi tulemusena võivad osaliselt tekida suured düsfunktsionaalsed agregaadid, mis segavad normaalseid rakufunktsioone ning muudavad naha vähem elastseks.

7. Põletik

Põletik on vajalik protsess naha paranemisel, kuid pikaleveniv ja liigne põletik kahjustab nahka vabade radikalide ja MMP vabanemise kaudu. Kõige tavalisemaks naha põletiku põhjustajaks on akne, mida tuleb kindlasti ravida. Teadke, et mõned akne ravimid (näit. benzoüülperoksiid) võivad nahka samuti ärritada, kui neid ebaõigesti või liigselt kasutada. Põletikku põhjustavad ka näiteks ekseem, psoriaas, rosaatsea jt. haigused. Enamus vanemate inimeste organismis esineb madal põletikuline foon, mis soodustab naha vananemist. Vananemine omakorda soodustab kroonilise põletiku teket. Tekib suletud ring.

Vananemisvastases strateegias peaks kindlasti olema olulisel kohal põletiku kontrolli all hoidmine. Põletiku olemasolu määramiseks saab kasutada esialgseid vereteste: SR (settereaktsioon), fibrinogen, CRV (C-reaktiivne valk). Juhul, kui põletikunäitajad on kõrgemad, on head tervist ja pikaealisust silmas pidades mõistlik nende tase alla tuua.

Kui teie põletikunäitajad on normaalsed, kuid olete üle 40, on siiski kasulik rakendada mõningaid põletikuvastaseid samme:

  • Parandage suuhügieeni. Äärmiselt tavalised on madalatasemelised igemepõletikud, mis omavad negatiivset mõju südamele jt. organitele.
  • Tehke trenni. On tõestatud, et regulaarne füüsiline tegevus vähendab kroonilist põletikku, aga võib aga võimendada ägedat põletikku.
  • Langetage kaalu. Ülekaal näib suurendavat põletiku taset organismis, kuid kaalu hoidmine optimaalsena näib toimivat vastupidiselt.
  • Ärge suitsetage. Suitsetamine tekitab hulgaliselt vabu radikale, soodustades põletikku ja teisi kahjustuse vorme.
  • Järgige põletikuvastast dieeti. Mitmed toitumuslikud suunad aitavad vähendada põletikku. Selleks on küllastatud rasvhapete vähendamine või kõrvaldamine, omega-3 rasvhapete (kala, kalaõli, kõrvitsaseemne õli) hulga suurendamine; mitmete erivärviliste värskete juur– ja puuviljade suurem tarbimine. Samuti peab põletikuvastane dieet sisaldama hulgaliselt kiudaineid ja madalal hulgal suhkruid. Mõningased uurimused näitavad, et loomne valk võib teatud määral põletikku soodustada. Põletiku vähendamiseks võiks olla kasulik saada enamus valke mitte-loomsetest allikatest, nagu kala, soja, oad ja pähklid.

8. Rakkude jääkainete kuhjumine

Rakkude jäätmekäitlus on väga efektiivne, kuid mitte täiuslik. Aja jooksul kuhjub teatud määral jääkaineid suuremateks agregaatideks, mida ei saa kergesti eemaldada. Tavaline jääkagregaadi näide on pigment lipofustsiin. Iga protsess, mis suurendab vabade radikalide vabanemist ja vähendab antioksüdantset kaitset, soodustab lipofustsiini kuhjumist rakkudes. Tavaline selline faktor on stress, mis kiirendab aunevahetust närvisüsteemis, südame –ja skeletilihastes ning põhjustab suurema osa vabade radikalide vabanemise. Vanemad rakud kipuvad sisaldama rohkem lipofustsiini. Kui pigmenti kuhjub rakkudesse suuremal hulgal, hakkab ta segama raku normaalset elutegevust, mehhaaniliselt takistades normaalset rakusisest ainete transporti. Pigmentide lipofustsiini ja tseroidi kuhjumise aeglustamisel on määrava tähtsusega lipiidlahustuvad antioksüdandid, nagu vitamiin E ja lipoehape.

9. Stress

Eelkõige liigne või pikaaegne stressitase suurendab vabade radikalide hulka, kiirendab valkude lagundamist paljudes organites (sealhulgas nahas), surub maha immuunsüsteemi, soodustab närvirakkude ”läbipõlemist” jne. Seega stress otseselt või kaudselt võimendab vananemise mehhanisme.

10. Gravitatsioon

Gravitatsioonijõu mõju on märgatavam viiekümnendates aastates, kui nahk on muutunud lõdvemaks. Gravitatsioonijõud surub nahka allapoole, soodustades nii nn. nahakotikeste ja voltide teket.

11. Miimika

Korduvad miimiliste lihaste liigutused tekitavad nahka “vao”.

12. Suitsetamine, õhusaastatus ja rasked ilmastikutingimused

Kõik need faktorid soodustavad kõik vabade radikalide vabanemist, mis kiirendab naha vananemist. Neist tugevaima mõjuga on suitsetamine.


Muutused vananevas nahas

Nahk on väga avatud välistele kahjustustele, mistõttu vananemise ilmingud tekivad siin sageli varem kui mujal organismis. Vananemine ei piirdu vaid naha pinnaga. Aeg ja fotokahjustused mõjustavad igat naha kihti ning seda toestavaid kudesid.

Naha vananemise erinevused meestel ja naistel. Naha vananemine meestel ja naistel on teatud määral erinev ning selle ilmingud on tihedalt seotud naha kogu kollageeni hulgaga. Meestel hakkab nahk vananedes järk-järguliselt õhenema umbes 1% aastas. Samas naistel jääb naha paksus üllatavalt konstantseks kuni menopausini, peale mida võib alguse saada märkimisväärne ja mõnikord dramaatiline naha õhenemine. Peale menopausi langeb östrogeen– ja androgeenhormoonide süntees munasarjades ja neerupealistes, mille tulemuseks on väiksem kollageeni sünteesi stimuleerimine nahas. Nahk muutub hapramaks ja kaotab elastsust. Tegemist on nn sisemise vananemisega, mis koos fotovananemisega võib dramaatiliselt suurendada naise vanust ning nahk võib paista aastaid vanem oma tegelikust vanusest.

Fotokahjustus, mida saab suurel määral vältida, põhjustab valdava osa nähtavaid naha enneaegse vananemise tunnuseid, nagu pigmendihäired ja kortsud.

Vananevas nahas võiv täheldada järgnevaid muutusi:
  • Ebaühtlase pinna ja tuhmi jumega nahk. Epidermise rakkude uuenemine aeglustub ning epidermise paksus väheneb (v.a.nahka kattev sarvkiht, mis on vajalik kaitsefunktsiooni säilitamiseks). Kui noores nahas jõuavad uued rakud epidermise põhjakihist pinnale 3-4 nädalaga, siis vananedes see aeg pikeneb 5-6 nädalani ja rohkem. Surnud sarvkihi rakud ei jõua enam naha pinnalt piisavalt kiiresti irduda.
  • Naha pingsuse ja elastsuse vähenemine, nahk muutub lõdvemaks ja hapramaks. Dermises aeglustub peamiste rakkude (fibroblastide) paljunemine, mistõttu dermis muutub õhemaks ning väheneb kollageeni ja elastiini tootmine. Kollageen –ja elastsed kiud hakkavad desorganiseeruma.
  • Kortsud on üks kardetavamaid ja ebameeldivamaid muutusi nahal. Nad on  põhjustatud kollageeni (naha strukturaalne valk) hulga ning naha paksuse ja pingsuse vähenemisest. Esialgu ilmuvad peened kortsukesed silmade ümber (”kanavarbad”), siis otsmikule ja teistele päikesele avatud piirkondadele. Hiljem tekivad väljendunumad muutused, nagu vaod miimiliste joonte piirkonnas, voldikesed või “kotikesed” silmalaugudel, kaelal, lõual ja käsivartel.
  • Naha lõtvumine, „aukuvajumine”, „kotikeste” ja väsinud näoilme teke. Peale kollageeni hulga vähenemise võib selles süüdistada ka nahaaluse rasvkihi ja luumassi vähenemist. Ka gravitatsioon soodustab lõdva koe allavajumist. Näitena võib tuua üla –ja alalaugude, kulmude ja ninatipu allavajumise, lõualoti, kõrvanibude pikenemise, kaelajoone kadumise ja ülahuule õhenemise.
  • Nahk muutub kuivemaks, võib kestendada ja sügeleda. Naha kuivus on tingitud mitmest erinevast faktorist. Esiteks, seoses vanade rakkude aeglasema irdumisega naha pinnalt suureneb veekadu sarvkihi kaudu. Teiseks väheneb dermas vett siduvate glükoosaminoglükaanide (GAG) ja hüaluroonhappe tootmine ning seega ka vee hulk sügavamal pärisnahas. Kolmandaks väheneb higi ja rasu tootmine, mis on oluline naha niisutamisel. Meestel juhtub see suhteliselt hilja – 75-80a., naistel aga alates menopausist. Kuiv nahk on vastuvõtlikum ärritajatele, näiteks eelkõige liiga agressiivsele nahahooldusele.
  • Pigmendimuutused - solaarlaigud (nn. maksaligud) ja „kirju” nahk. Pigmendirakkude hulk väheneb ja nende funktsioonid aeglustuvad, allesjäänud pigmendirakud suurenevad ning pigment jaotub ebaühtlaselt.
  • Kapillaarsed veresoonte laiendid (teleangiektaasiad), nn. kirssangioomid ja tähtjad angioomid, veenilaiendid. Koos fotovananemisega väheneb väikeste veresoonte arv dermises. Ülejäänud sooned laienevad, nende läbilaskvus suureneb ning nad muutuvad käänuliseks. Veresoonte laienemist soodustab ka neid toestava rasva ja kollageeni hulga vähenemine. Kapillaarsed veresoonte laiendid on tavalisimad eelkõige ninal ja põskedel, veenilaiendid säärtel.
  • Pooride laienemine, solaarkomedoonide ja soovimatute karvade ilmnemine. Naha üldise lõtvumise tõttu muutuvad poorid nähtavamaks. Karvataskud võivad täituda surnud rakkude ja rakulise jääkmaterjaliga, mille tulemuseks on solaarkomedoonid ning läikivad pruunikad geelja täisega kühmukesed (kolloidmiiliad).
  • Suurem risk hea–  ja pahaloomuliste nahakasvajate tekkeks. Nahas väheneb immuunsüsteemi rakkude (Langerhansi rakkude) hulk, mis suurendab hea – ja pahaloomuliste kasvajate riski. Väga tavalised on healoomulised pruunikad „käsnad” ( seborroilised keratoosid). Positiivne on aga see, et immuunsüsteemi aktiivsuse vähenedes üldjuhul väheneb allergiliste reaktsioonide esinemissagedus.

Allikas: Derma.ee