Rootsi matkariiete tootja Fjällräven saadab ekstreemspordi võistluste korraldaja Risto Kalmre käesoleva vaimse tervise kuu raames Kõrvemaa metsade ja rabade vahele matkale ning testib erinevate tervise biomarkerite abil, mil viisil mõjutab matkamine ja looduses viibimine meie tervist ja heaolu.

Muidu ekstreemspordimaailmas tuntud Kalmre tegeleb igapäevaselt ka biohäkkimise ehk oma tervise optimeerimisega ning tema sõnul võimaldab loodus tal oma tervise heaks palju ära teha „Inimese organism on oma olemuselt nagu arvutiprogramm, mida on võimalik lihtsate tegevustega väga hästi programmeerida. Minu igapäevasteks tervisehäkkideks on kindlasti looduses ja värskes õhus liikumine, hommikune külm dušš, võimalikult palju päikese- ja päevavalgust, kvaliteetne uni ja mitmekesine toitumine,“ nimetas Kalmre Fjällräveni üritusel viise, kuidas tema oma vaimsele ja füüsilisele tervisele igapäevaselt tähelepanu pöörab. 

Kalmre võtab matkale kaasa sõbra Alo Hieti, nende matka pikkuseks saab olema kolm päeva, päevane matka distants keskeltläbi 20 kilomeetrit. Orienteerumiseks on neil kaasas kompass ja kaart ning nutitelefoni tohib õlekõrrena asukoha kontrollimiseks kasutada kolmel korral päevas. Enne matka mõõdab Kalmre veretestide, Oura nutisõrmuse ja vaimset tervist puudutavate küsimuste abil oma tervise biomarkereid ning kõrvutab tulemusi matkalt tagasi tulles.
 
„Biohäkkimise seisukohalt on matkamine üks parimaid viise stressi ja ärevusega toimetulekuks: puhkus mobiiltelefonist ja arvutist, loomulik päevavalgus ning mõõdukas tempos liikumine peaksid teoorias andma mulle väga hea enesetunde ja eks siis näis, kuidas see ka minu tervisenäitajates kajastub,“ ütles Kalmre. 
 
Kalmrega vestlusringis osalenud soolomatkaja Heleri Hanko sõnul on matkamine meditatiivne kogemus, mis võlub oma lihtsa ülesehitusega. Viimase pikema distantsina läbis Hanko veebruaris üksinda 615 kilomeetri pikkuse Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkaraja, kokku kulus selleks 35 päeva.
 
„Kui tavalisel tööpäeval jookseb üks asi teise otsa ning ühes sekundis käib peast läbi sada erinevat mõtet, siis metsas on minu ainukeseks ülesandeks jõuda ühest punktist teise. Selle aja sees ma söön, joon, kõnnin, magan ja teen sooja saamiseks lõket. Olemine muutub mingil hetkel nii rutiinseks ja meditatiivseks, et peast kaob igasugune kalender – mul pole enam aimu, mis nädalapäev on ning mu keha ja aju lihtsalt puhkavad,“ rääkis Hanko.
 
Tervise optimeerimise eesmärgil on Kalmre ka varasemalt matkanud. Sel kevadel kõndis Kalmre koos grupi inimestega Eestis kuus päeva ilma nutiseadmeta ja toiduta. 48 tundi sellest oli ka kuivpaast ehk matkamine ilma igasuguse söögi ja joogita. „Mõistagi ei sobi paastumine, eriti mitmele päevale planeeritult kõigile, kui aga oma keha paastuks hoolikalt ette valmistada, on sellel meie organismile palju positiivseid mõjusid,“ ütles Kalmre. „Paastumine, seda eriti värskes õhus ja aeglases tempos matkates, võimaldab meie kehal minna ketoosi ning käivitub autofaagia ehk rakutasandil tervenemise protsess või rakkude uuendumine. Protessi käigus lagundatakse raku enda vananenud või kahjustunud komponendid. Paastumisel on positiivne mõju ka imuunsüsteemile. See vähendab kehas põletikku ning aitab kasvatada uusi ajurakke, seetõttu on sel meie ajule ja vaimsele tervisele laiemalt antidepressiivne mõju,“ lisas ta.
 
„Matkamiseks pole Eestist paremat kohta. Santiago de Compostela palverännaku asemel võiks iga Eesti inimene enne kolmekümneseks saamist pakkida eluks vajalik seljakotti ja teha läbi hoopis 370 kilomeetrit pika Oandu - Ikla matkarada,“ soovitas Hanko.
 
Kalmre matkast valmib uue aasta alguses ka lühike YouTube video, kus võetakse luubi alla nii Risto tervisenäitajad kui matka seiklused. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta