Pehmet, vastupidavat ja looduslikku villa on kangaste valmistamisel kasutatud kümneid tuhandeid aastaid ning ilmselt ei leidu sellele suurt konkurentsi ka lähitulevikus. Fjällräveni matkaekspert selgitab, miks on vill materjalina niivõrd kvaliteetne ning mida tuleks villaste riiete valimisel ja hooldamisel silmas pidada.

Vill on loomse päritoluga looduslik karvkate, mida saadakse looma pügamise või kammimise teel. Enamjaolt tuntakse villa lamba karvkattena, kuid kvaliteetset villakut kannavad ka kitsed, alpakad, laamad, kaamelid ja küülikud.
 
Villa peetakse üheks kõige nahasõbralikumaks ja mõnusamaks materjaliks, kuid paraku pole villa teekond poestangedel rippuvatesse kudumitesse alati nii läbipaistev. Raha teenimise eesmärgil kogutakse pügatud loomade karvkatteid üle maailma kahetsusväärselt palju kokku mitmetest loomafarmidest, pestakse seejärel suurte partiidena kokku ning müüakse märksa odavamalt maha mustal turul. Seetõttu tasub villaste riiete soetamisel teha veidi eeltööd ning uurida, kui õnnelikest loomafarmidest pärit villakut antud moebränd kasutab ja kui läbipaistev on selle tootmisprotsess.
 
Ausad rõivatootjad hangivad villaste riideesemete valmistamisel villa vaid valitud farmidest, kus peetakse lugu loomadest ning ausast kaubandusest. Saadud vill pestakse seejärel hoolikalt puhtaks ning kedratakse mitmeks erinevaks lõngaks, mida kasutatakse hiljem vastavalt lõnga omadustele ja funktsioonidele. Näiteks Fjällräveni villaste kudumite, sallide ja mütside tootmisel ei ole segatud mitte ühtegi villakut teisega, et hoida rõivaste parimat kvaliteeti.
 
Vill on väga vastupidav ja funktsionaalne materjal, mis imab niiskust ning hoiab hästi kehatemperatuuri. Villa kiud sisaldavad valke, mis imavad endasse niiskust ilma riiet märjaks tegemata. Samuti sisaldavad villa kiud palju õhku, mille tulemusel pole villaste riietega kunagi liiga külm ega liiga palav. Tänu nendele unikaalsetele omadustele on villased riided suurepäraseks väliriiete valikuks, näiteks looduses matkamiseks.
 
Loomade villakud on vastavalt liigile ja elukohale erinevate omadustega. Villase kanga omadused sõltuvad ka villakiu pikkusest, läbimõõdust ja tugevusest. Kõige kvaliteetsemaks peetakse Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärit meriinovilla, mis on omaduselt erakordselt pehme ega tekita nahale ebameeldivat sügelustunnet. Loodusliku materjalina hoolitsevad villased kangad nii meie naha kui keskkonna eest.
 
Nii nagu vanaemad omal ajal lõngadefitsiidis juba kantud mütsid ja sallid lahti harutasid, on hakatud villa ümber töötlema ka tänapäeva moetööstuses. Kasutatud villased riided sorteeritakse värvi järgi ning purustatakse kiududeks, millest kedratakse uus lõng. Tugevuse lisamiseks segatakse lõng hiljem polüestri ja nailoniga. Kuigi antud tehnika on olnud kasutusel juba sadu aastaid, on villa ümbertöötlemine ja taaskasutamine tänapäeva moeskeenes üsna värske ja tõusev trend. Taaskasutatud villast valmistatakse meeste ja naiste kampsuneid, jakke ja mantleid, aga ka aksessuaare. Ümbertöödeldud villast hakati hiljuti tegema ka Fjällräveni ülipopulaarseid Kånkeni seljakotte.
 
Kuna vill ei talu hästi pesumasinat ega kuivatit, ei soovitata villaseid riideid liiga tihti pesta. Kindlasti võiks villase kanga pesemisel kasutada spetsiaalset villapesuprogrammi, et riided pesus kokku ei tõmbuks. Samuti pole hea lisada villaste riiete pesemisel masinasse loputusvahendit. Villaste riiete kuivatamiseks laota villane riideese tasasele pinnale, näiteks vannitoapõrandale käterätiku peale, et riie ebaproportsionaalselt välja ei veniks.   

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta